Kas Teie ettevõtte kindlustamine on piisavalt hästi ja jätkusuutlikult korraldatud ning tundub, et n-ö meil on kindlustaja juba olemas või peaks siiski tegema täiendava värske riskihindamise ja äriühingu kindlustuse sõltumatu auditi?

Kaasnevad kahjud majandustegevuse peatumisest ehk katkemisest.
Esmase kindlustusjuhtumi kahju saab äriühing hüvitise arvelt talutavalt üle elada, kuid kas ka selle õnnetusega kaasneva majandustegevuse seisaku talumatuid lisakulusid ning mh ka tõenäolist ja aastaid kestvat närvesöövat kohtuvaidlust.
Ärikatkemise kindlustusliik ei ole standardlahendus, vaid see lisakokkulepe ehk -protokoll [additional protocol] kujundatakse konkreetse ettevõtte ning n-ö kindlustaja (st sh kindlustusvahendaja, -seltsi ja edasikindlustaja) ehk kindlustuspartneri koostöös, osapoolte vajaduste ning võimaluste järgi.

Täiendav kindlustuspreemia lisakindlustuskaitse sõlmimisel.
Täiendava kindlustuskatte kindlustamisel (võrreldes põhiriski kindlusliigi kindlustuskatet lisariski kindlustuskaitsega) lisandub ka täiendav kindlustussumma ning -makse (lisakindlustusmakse), selleks et tagada lisariski kindlustuskate.
Ettevõtte esmase olulise põhiriski kindlustamine on mõttekas vaid koos kaasneva ärikatkestuskindlustuse lisariski kindlustusega, sest et vaid sel juhul on pärast olulist kahjujuhtumit võimalik tegevuse säilimine äriühingus (v.a juhul, kui ettevõttel on endal täiendav piisav rahaline riskifond).
Ehk vastupidi: ilma selle vajaliku ärikatkemise kindlustuse lisariski täiendava kindlustuseta on olulise põhiriski kindlustamine enamasti üldse mõttetu, sest ei taga äriühingu säilimist olulise kahjujuhtumi korral.

Kindlustus on hoolimine, mitte tarbimine. Kindlustagem enda ettevõte oma laste jaoks – vaatega tulevikku ja tehkem seda üheskoos ning aitame Teid lahkesti!

Mede Kindlustusmaakler OÜ – lühemalt MEDE

Huvi korral palume meile julgesti kirjutada e-posti aadressile: info@mede.ee

  • Ettevõtte kindlustusaudit ehk äriühingu kindlustuse audit, on hea kindlustuskorralduse alus.

Ärikatkestuskindlustuse ehk majandustegevuse katkemise kindlustuse lisariski katte olemasolu on ettevõtjale hea indikaator – hindamaks enda ettevõtte kindlustuse kvaliteeti, sh selle terviklikkust ja tehtud tööd, sest et Eestis on ärikatkemise kindlustuskaitse sõlminud paraku vaid umbes iga kümnes ettevõte ning sedagi vaid olulisima esmase riski (tulerisk) juurde. Kuid mujal, arenenumas Euroopas, on äriseisaku lisariski täiendava kindlustuskaitsega kaetud vähemalt kaheksa esmast olulist riski kümnest, sh tootmisliinide ja -seadmete tehniliste riskide kindlustus, samuti personalikindlustus ning küberkaitse kindlustus (küberriskide ehk IT-riskide küberkindlustus).
Miks see nii on? Ettevõtte tegevuse katkemise riskide juhtimine eeldab asjaosalistelt olulist keskendunud lisapingutust, millest enamasti hoidutakse, sest kindlustusvõtja omanikele on selle kaitse puudumine nähtamatu. Hoopis lihtsam on tegeleda kindlustuspreemiate tavalise nn rahakogumisega. Pealegi on Eestis kahjujuhtumite kindlustusmälu alles lühike ning pahatihti kindlustatakse, et täita ainult panga poolt nõutud miinimum, sest „pole ju juhtunud”. Erinevalt näiteks Kesk-Euroopa katkematu ärikultuuriga riikide ettenägelikust lisariske maandavast ettevõtlusest.
Riskihindamise kvaliteedi garantiid ei pruugi Eestis tagada ka n-ö pikaajalise rahvusvahelise tunnustusega kindlustaja kasutamine, kellel (sh omal maal) niigi hästi läheb.

„Munad ühes korvis” – ettevõtte riskijuhtimine – arengukohad.
Eesti ettevõtjate n-ö munad on pandud ühte korvi (enamasti). Keskmiste ja suuremate ettevõtete kindlustamise töö on mõistlik jagada riske vähendavalt paari-kolme kindlustuspartneri vahel – n-ö asetada munad eri korvidesse, sest et selliselt need korraga ei purune.
Terviklikuks riskihindamiseks on põhjendatud konkureeriv värske kindlustusvaade, sest täiendav kindlustusparter aitab konkureerivas suhtluses ettevõtte juhtkonda, et esile või suisa nähtavale tuua äriühingu riskijuhtimise ning kindlustustöö lahendatavad kitsaskohad.

MEDE täiendab Teie kindlustuspartnerlust ja saab konkurentidega hästi läbi.
MEDE, kliendi huvide esindajana, soovib olla kaasatud täienduseks ettevõtte praegusele kindlustuspartnerlusele. MEDE kindlustusmaakler aitab klienti, sh et tema kindlustushuvi määratleda ja sihiga, et saaks kindlustatud piisav optimaalne kindlustusvajadus.

Peegeldamise meetod.
MEDE kasutab kindlustustöös mh nn peegeldamise meetodit (piltlikus ehk ülekantud tähenduses – metafoorina), sest n-ö „peegliga näeb ka kukalt”, et avastada seni nähtamatuid olulisi riske.

Kuninga uued riided.
Kindlustusmaailmas on mõnikord ka nn „kuninga uued riided” efekti ehk eeldatakse aastatepikkuse, autoriteetseks peetud kindlustuslahenduse jätkuvat piisavust (muutunud olukorras) kindlustatavate riskide terviklikuks maandamiseks. Selle kontrollimiseks ongi vaja n-ö värske vaatega kindlustusauditit.

Riskijuhtimise eesmärk (siht) on, et edukas ettevõte jätkaks vajalikku tööd (sh piisavalt kasumlikult).
Riskihindamine ning mh kindlustatavate riskide jätkusuutlik piisav maandamine terviklike kindlustuslepingute sõlmimisega – selline on vajalik kindlustuskorraldus.
MEDE kindlustusmaakler selgitab seda siinkohal täpsemalt, sest et ettevõtte hea protsessijuhtimine, sh riskijuhtimine on vajalik, oluline, läbi aastate kestev töö, mis peab olema tehtud piisavas mahus, sisaldades vähemalt kõike järgnevat. Ettevõtte riskide hindamine (kindlustuses riskihindamine või laiemalt riskianalüüs) võiks äriühingus olla korraline, plaaniline, süstemaatiline ja iga-aastane muresid ehk probleeme või õnnetusi ennetav tegevus, sh riskide analüüs ning ohutegurite identifitseerimine ehk määramine. Olulisemad riskifaktorid (mh ka näiteks põhiprotsessi tõrke risk, personalijuhtimine, personaliotsing, töötajate värbamine, konkurents, inimeste pädevus, juhtkonna motiveeritus, partnerite majandusseis jne) tuleb loetleda, hinnata nende olulisuse määr ning seisund koos trendiga ajas (suundumusega suureneda või väheneda, lühiajaliselt või pikaajaliselt). Leida seosed: „kuidas?“ ja „miks?“. Riskijuhtimise töö tulemus peaks olema vormistatud kirjalikuks otsuseks ning mh kirjeldatud: vastutajad, meetmed ja nende tulemuste saavutamise tähtajad ning sh mittekindlustatavate riskide vähendamine või aktsepteerimine ja/või ettevõtte riskifondi juhtimine. Samuti on kindlasti väga vajalik kindlustatavate riskide maandamine – ettevõtte kindlustuslepingute sõlmimine ning lisaks äriühingu otsustusprotsessi kitsaskohtade jm oluliste protsessiriskide vähendamine ning mh personalijuhtimise raskustest ülesaamine.
Tark, kogenud juhtkond teab, et äriühingu oskuslikult läbi viidud riskijuhtimise käigus tehtav vajalik n-ö kullaterade sõelumine teadvustab kogemuse, arengukohad ja kriitilised edutegurid, kuid mh ka ettevõtte uued eduvõimalused (näiteks õppimine õnnestumisest, mitte vigadele keskendumine). Üheskoos leitakse kaasatavad nn vedajad ning projektide vastutajad (projektijuhid). Ühtlasi on see huvitav tegevus.

Vt ka MEDE kindlustusmaakleri teabeleht: kahjukindlustuse üldine põhimõte ja kindlustavate ning mittekindlustatavate riskide lühiselgitus.

Olgem valmis – olematu ei ole nähtav!
Inimene ei tea seda, mida ta ei tea. Riskihindamise üks tähtsaim moto on, et olematu ei ole nähtav, kuni pole midagi juhtunud. Seda nn üllatuste tekkimise ja kuhjumise ajalist eskalatsiooni näeb ilmselgelt ka praeguse koroonapandeemia (koroonaviiruse haigus COVID-19) valguses.

  • Ärikatkestuskindlustus täpsemalt.

Varakindlustuse, tehniliste riskide kindlustuse jm kahjukindlustuse esmaste riskide kindlustuse lisariskina saab sõlmida kaasnevate lisariskide kindlustusi. Selleks on näiteks: majandustegevuse katkemise kindlustus ehk ettevõtte äri katkemise kindlustus. See katkestuskindlustuse lisarisk saab olla kindlustatud ehk on kindlustatav, v.a omavastutus, st et kindlustusvõtja enda kanda jäävad omavastutuse rahasumma ning ooteaeg pärast kahjujuhtumit.

Ettevõte kindlustab ärikatkestuskindlustusega olukorra, kui kantud põhirisk realiseerub, st toimub kahjujuhtum ja esmasele otsesele varalisele kahjule lisaks tekivad omakorda tööseisakust kindlustusobjektil lähtuvad lisakahjud.
Need ettevõtja lisakahjud (koos võimalike leppetrahvidega) saavad olla oluliselt suuremad, kui on esmane kahju ning tuua kaasa ettevõtte hävingu ka sel juhul, kui esmane kindlustatud riski kahju kindlustusjuhtumi kahjukäsitluse järel kindlustusandja poolt hüvitatakse.

Ka kahjukäsitluse kestvus on oluline lisarisk.
Kui kaua kestab kindlustatud eseme esmase riski täitumise korral toimunud kindlustusjuhtumi kahjukäsitlus ja millal toimub hüvitamine? Ka eelnimetatud ajaline nihe kahju toimumise ning hüvitamise vahel on tähtis täiendavalt kindlustatav ja hüvitatav lisarisk: asumaks esimesel võimalusel taastama kindlustusobjekti kahjueelset olukorda ja/või hüvitamaks tekkinud kahju varem, vähemalt hüvitamiseks juba selgunud summa või proportsiooni osas kindlustusväärtusesse.

Näide – äriühingu kindlustus – ettevõttekindlustus.
Tulekahju hävitab tehases tootmisliini või -seadme – tekib esmane (primaarne) varaline kahju, mille tuleriski kandnud selts ettevõttele hüvitab. Kuid selle õnnetusega kaasneb ka teisene (sekundaarne) kahju: mh kulu personalile, sh töötasu koos riigimaksudega jm n-ö püsikulud; samuti erakorralised kulud klientide tellimuste täitmiseks tehtavateks asendushangeteks (sh tavalisest kallima nn kiirhinnaga), täiendavad transpordikulud, saamata jäänud ärikasum jne. Ärikatkestuse lisarisk on kindlustusseltsi poolt põhimõtteliselt sõlmitav ning kaasnevad kahjud hüvitavad (v.a omavastutus), kuid otsus lisariski kandmiseks (hüvitamaks kokkulepitud kulud või saamata jäänud tulud) sõltub konkreetse seltsi kindlustustingimustest, lisariski edasikindlustuse võimalusest ja n-ö kindlustaja poolt kindlustusobjektile tehtud riskihindamise tulemusest (mh hõlmates kindlustatava ettevõtte majandustulemused). Lisariski kindlustatavuse või kindlustamatuse hindamiseks ja esimesel juhul lisariski katva kindlustusmakse leidmiseks, arvutatakse kahjujuhtumi tõenäosuse võimalusena mh läbi kindlustatud esemele võimaliku kahju tekkimise sagedus ning ulatus (st võimalik kahjusuhe tervikusse ehk kahjustumise või hävimise proportsioon). St et kui tihti kahju juhtub ning kui palju hävib?

Edasikindlustus.
Edasikindlustamine aitab riski kandval seltsil kindlustatud isiku ees oma kohustusi täita ka kahjujuhtumite halvima kokkusattumise korral ning on seetõttu kindlustusandjale möödapääsmatu abinõu. Kindlustusseltsid sõlmivad edasikindlustuse üldiselt n-ö kihtide kaupa, põhimõttel et mida suurem on kindlustusjuhtumi kahjusumma, seda suurema proportsiooni sellest hüvitab edasikindlustaja (ehk edasikindlustusandja või -selts).

  • Lisarisk on põhiriskist lahutamatu.

Lisariskide kindlustus on täiendav kindlustuskaitse põhiriskide kindlustamisele, millele lisandub ka lisa-kindlustusmakse. St et kaasnevate lisariskide kindlustusi saab tavajuhul sõlmida ainult koos põhiriskiga, millega koos need lisariskid kantakse (st mitte eraldi) ning sama kindlustusandja (ehk -seltsi) kindlustuslepingus, hõlmatuna samale kindlustusobjektile.

Ärikatkestuskindlustus kui lisariski kindlustus on kindlustusobjekti-spetsiifiline (eriomane).
St et eelnimetatud lisariski kindlustuskate on tavaliselt kohandatud maandama ühe konkreetse ärikliendi majandustegevuse katkemise riske – see ei ole ühtviisi sarnane kõigile kindlustusvõtjatele või -objektidele. Samuti on need lisariski kindlustuskaitsed erinevad, sõltuvalt iga -seltsi kindlustustingimustes sätestatud erisustest. Need kindlustusobjekti lisakaitsed, hüvitamaks erinevaid kahjusid põhiriski täitumisest lähtuvast majandustegevuse katkemisest (näiteks lähtuvalt seadme, tootmisliini, andmebaasi, lao või tulenevalt lausa kogu tehase hävimisest), arvestavad iga seltsi kindlustustingimustes sätestatud põhimõtteid ning erisusi.

Need lisariskide kindlustuskatted on seltsiti erinevate ainulaadsete nimetuste all, mh näiteks variandid: ärikatkemise kindlustus – ärikatkestuse kindlustus – lisariski ärikatkestus kindlustus – äri-katkestuskindlustus – äriseisaku kindlustamine – seisutunni kindlustus (või seisupäeva kindlustus) – kasutuse katkestuse kindlustus – kasutuskatkestuse kindlustus – kasutuse katkestuskindlustus – finantskahjude kindlustuse alaliigid: mh püsikulude kindlustus ja ettenägematute ärikulude kindlustus – tavakeeles ka nn “kasumi kindlustus” – vt ärikatkestuskindlustus.

  • Kindlustusmaakleri selgitamiskohustus.

MEDE kindlustusmaakler selgitab, et ülaltoodud selgitused on MEDE poolt kirja pandud, arvestades mh MEDE selgitamiskohustust ning kindlustusmaaklerilt mõistlikult eeldatavat oodatavat hoolsust kliendi kui kindlustusvõtja kindlustushuvi väljaselgitamiseks (mh vastavalt KindlTS § 177, § 221, VÕS § 427 lg 2 ja lg 3, § 428, § 432).

Intellektuaalvara – Mede Kindlustusmaakler OÜ (lühemalt MEDE) omandiks on usalduslikud dokumendid ja lahendused neis oleva teabesisuga vm intellektuaalomandi väärtused ning informatsioon. MEDE veebilehe www.mede.ee või selle alamlehtedega tutvudes nõustub isik, et eelnimetatud teavet, selle osasid või lisasid ei tohi ilma MEDE-ga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eelnevalt sõlmitud kokkuleppeta kopeerida, edastada kolmandale isikule või osapoolele ega anda avalikuks kasutamiseks, välja arvatud seaduses sätestatud juhul ja korras. Kontaktaadress on: info@mede.ee