Lõik on uuendatud seisuga T.16.07.2024 (algne MEDE teavitus oli R.07.06.2024)

ERR-i poolt R.07.06.2024 avaldatud uudis – Riigikogu on (T.04.06.2024) kinnitanud seadusemuudatuse, et:

tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse (lüh TOKVS ehk nn patsiendikindlustuse seaduse) jõustumine lükkus algselt 01. juulilt 2024 edasi 1. nov-le 2024,

mh nihkus ka 30 kal-p-ne kindlustuslepingu sõlmimiskohustus tähtajale al 1. dets-st 2024, TOKVS § 27 lg 1 – üleminekusätete alusel.

Viited ülalnimetatud seadusemuudatusest on veebilehtedel

riigikogu.ee
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 401 SE

lkf.ee
Patsiendikindlustuse süsteem hakkab kehtima alates 1. novembrist

sm.ee
Juunis 2024. a võttis Riigikogu vastu seadusemuudatuse, et patsiendikindlustus hakkaks kehtima selle aasta novembrist

riigiteataja.ee -s, tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus, vt:
https://www.riigiteataja.ee/akt/TOKVS
vt menetluskäik ja jõustumise aeg TOKVS § 36 lg 1 on muudetud –> TOKVS § 36 lg 1

Peatükk vaktsiinikahjude hüvitamine, sisaldub endiselt ravimiseaduses (lüh – RavS), sh (RavS ptk 51 § 9914 lg 3 – turustaja käesoleva peatüki tähenduses), sest ei jõustunud TOKVS tervikteksti redaktsioon koos vaktsiinikahjude hüvitamise peatükiga (sh mitte TOKVS 51 § 9914 lg 3), vt mittejõustunud algtekst-tervikteksti redaktsiooni:
https://www.riigiteataja.ee/akt/129042022001

Vt ka viiteid seadusele kodulehtedel lkf.ee ja sm.ee


Värskendatud seisuga T.16.07.2024 (algne MEDE alamleht oli avaldatud P.24.09.2023)

MEDE vahendab kindlustusmaaklerina tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse kindlustuslepingute sõlmimist.

Väljavõte Mede Kindlustusmaakler OÜ (lüh MEDE) sise-eeskirjadest:

MEDE (kindlustusmaakler) esindab kliendi huve, st MEDE on kliendi (kui kindlustusvõtja) huvide esindaja kindlustusandja (kindlustusseltsi) ees, turustades kliendile kindlustuslepinguid (objektiivse ja) sõltumatu analüüsi alusel (KindlTS § 192 lg 1 p 2).

Miks valida MEDE?

MEDE vahendamine aitab:

  • säästa olulises mahus kliendi raha – vähendades kindlustusmakset väiksema vahendustasu ja kindlustusseltside konkurentsis (seltsi ning mh edasikindlustaja poolt) kaalutletult vähendatud kindlustustariifi arvelt.
  • st et soodsam MEDE vahendustasu (ehk maakleritasu) toetab väiksemat kindlustusmakset ja valdaval juhul juba sisaldub kindlustusseltsi poolt kindlustusvõtjalt nõutud makses (brutokindlustusmakses) ega lisandu sellele;
    • sest MEDE loobub osaliselt oma (tavaliselt kindlustusandja ehk -seltsi poolt kliendi eest MEDE-le makstavast) vahendustasust, selleks et soovitada ning võimaldada kliendile sobivaimat kindlustuskaitset soodsamalt;
    • ja täpselt ühesugune (vähendatud) maakleritasu määr on MEDE poolt ka seltside eelistuseta võrdse kohtlemise tunnus.
  • vähendada kliendi aja- ning närvikulu, sest MEDE esindab kliendi kindlustushuvi seltsi ees ja toetab optimaalse ning tervikliku kindlustuskaitse sõlmimist kliendi vähima ressursikuluga, sh minimaalse (neto)kindlustusmaksega.

Alates 1. nov 2024 jõustub tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (lüh TOKVS ehk nn patsiendikindlustuse seadus), mis reguleerib tervishoiuteenuse osutaja tsiviilvastutuse kohustuslikku kindlustust ja tervishoiuteenuse osutamise käigus patsiendile või muule õigustatud isikule tekkinud kahju hüvitamist (edaspidi lüh nim vastutuskindlustus) ning vastutuskindlustuse vaidluste lahendamise korda.

Ülalnimetatud uus seadus määrab esmakordselt, missugust kindlustuskaitset peab Eestis tervishoiuteenuse osutaja (ehk raviasutuse) vastutuskindlustus ehk tavakeeles n patsiendikindlustus hõlmama. See kaasajastab mh ka patsiendiohutuse süsteemi, sh soodustamaks ravivigadest ja ohujuhtumitest teavitamist ning nende ennetamist.

Tegemist on kohustusliku vastutuskindlustuse kaitsega, mille sõlmimiseks on seaduses sätestatud kindlustussummade määrad.

Kindlustuskohustus (TOKVS § 4 lg 1):
tervishoiuteenust osutav füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidiline isik, kellele on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (lüh – TTKS) alusel antud tegevusluba (vt TTKS § 40 loakohustus), on kohustatud tervishoiuteenuse osutamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks sõlmima vastutuskindlustuslepingu.

Vt allpool väljavõtet tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusest (lüh TOKVS), sh TOKVS § 4 lg 1 kindlustuskohustus, TOKVS § 10 kindlustusjuhtum ja TOKVS § 11 kindlustussumma.

MEDE soovitused ja selgitused

Lähtugem palun, et kindlustusvõtja kindlustushuvi eesmärk võiks olla põhimõttel: piisava suurusega terviklik kindlustuskaitse minimaalse kindlustusmaksega.

MEDE soovitab kaaluda seaduses sätestatud kohustusliku vastutuskindlustuse minimaalse kindlustuskaitse laiendamist, lisades põhjendatud juhul vabatahtlik kaitse.

Selleks saab sõlmida seaduses kehtestatud miinimummäärasid ületava suurusega kindlustuskaitse, sest minimaalsest kindlustussummast ei pruugi kahjuhüvitiseks alati jätkuda, kui õigustatud osapool nõuab kindlustatud isikult kahjutasu või kahjuhüvitist. Sellepärast toetab MEDE kliendile äratuntava vajaduse korral tema otsust seaduses olevaid kindlustussummasid (üksteisega proportsionaalselt) suurendada ning seeläbi kindlustada lisaks vabatahtlikult ka seaduses toodud hüvitislimiite ületava kahjusuurusega kindlustusjuhtum.
Nt juhul kui patsient sureb tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumise tagajärjel ja patsiendi elukindlustusselts nõuab kliendilt regressinõudena kahju hüvitamist, seaduses kohustuslikuna kehtestatud (minimaalset) kindlustussummat ületavas suuruses.

Ülaltoodud juhuks saaks ennetavalt kaaluda seaduses toodud kohustuslikke kindlustussummasid vabatahtlikult suurendada (mh säilitades nende omavahelise proportsionaalsuse), nt selliselt, et sh kindlustussumma vastutuskindlustuslepingu järgse aastase kindlustusperioodi kohta oleks erisusena suurendatud nt 10 000 000 eurole, mitte TOKVS § 11 lg 1 sätestatud (hüvitislimiidi miinimumsumma) 3 000 000 eurot.
Kindlustussummade suurendamise korral on proportsionaalsuse tagamine oluline, sest sel juhul mahuks TOKVS § 11 aastase kindlustussumma sisse seadusjärgne kindlustusjuhtumite suhtarv.

Kindlustusandja regressiõigus: kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue (VÕS § 492 lg 1).

Enne kindlustuslepingu sõlmimist on kliendi poolt kindlasti mõistlik ning vajalik piisavalt läbi analüüsida selle kaitse ulatuse piirangud (seltsi pakkumuses ja kindlustustingimustes) ning välistused (ehk n-ö kindlustusvälistused).

Kliendile kui plaanitavale kindlustusvõtjale äratuntava vajaduse korral saab MEDE (kliendi huvide esindajana) taotleda kindlustusseltsilt (lüh seltsilt) kindlustuskaitse laiendamist.
Klient saab mh kaaluda seaduses toodud kohustuslikke miinimummäärasid ületava ja/või kindlustuskaitse ulatust suurendava erisustega vabatahtliku lisakaitse sõlmimist. Nt lisamaks üldise tsiviilvastutuse lisakindlustuskaitse. Sh kõik eelnimetatu ühe ja sama kindlustuslepingu alusel, kooskõlas TOKVS § 6 lg 5 – tervishoiuteenuse osutajal ei ole lubatud sõlmida mitut kattuva kindlustusperioodiga lepingut.

Alternatiivse lisapakkumuse korral on seltsi poolt vajalik selle tekstis lisakaitse erisuse asjaolud äratuntavalt esile tuua, esitades pakkumus ühes või mitmes variandis. Mh lisakaitsete lisamaksete korral esitada eraldiseisev lisapakkumus ja/või soovitavalt liigendada lisakindlustuspreemiad summade ning riskiridade kaupa. Selleks et klient saaks ülevaatliku ja piisava teabe, tegemaks kaalutletud otsus kindlustuskaitse ulatuse valimiseks.

Pealegi, vastutuskindlustuse lisakaitse saab kliendile anda ka vajaliku konkurentsieelise ning lisada usaldusväärsust partnerite hulgas.

Kindlustusvõtjal on kohustus kindlustusandjale teatada olulistest asjaoludest (VÕS § 440), samuti (viivitamata) kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest (VÕS § 443) või ennetavalt selle kaalumisest ning planeerimisest, et seltsilt selleks eelnevalt luba taotleda (VÕS § 444).

Mh vajab tähelepanu ja kliendi rolli tuvastamist ka asjaolu, et tavapäraselt enamasti raviasutus ei tooda Eestis ning ei vea sisse vaktsiine Eestis turustamiseks ja kasutamiseks, ega ole turustaja tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse, vaktsiinikahjude hüvitamise peatüki tähenduses.
Vastasel juhul on vajalik kliendi poolt enne kindlustuslepingu sõlmimist sellest seltsi teavitada või koheselt ülalnimetatud vm olulise riskiasjaolu tekkimise või suurenemise korral.
Vt ravimiseadus (lüh – RavS) sh RavS ptk 51 § 9914 lg 3:
(3) Turustaja käesoleva peatüki tähenduses on hulgimüügi või ravimite tootmise tegevusloa omaja või muu isik, kes toodab Eestis või veab sisse vaktsiine Eestis turustamiseks ja kasutamiseks.
[RT I, 29.04.2022, 1 – jõust. 01.05.2022]

Selleks kõigeks soovitab MEDE enne plaanitavat kindlustuskaitse algust kliendil endale jt osapooltele jätta piisav mõistliku suurusega (vähemalt nt kahekuine) ajavaru, et sh ka selts jõuaks (osapooltele sobivuse korral) oma edasikindlustajaga vajalikud kooskõlastused ja/või kokkulepped saavutada.

Viited:

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (lüh TOKVS ehk nn patsiendikindlustuse seadus), vt:
https://www.riigiteataja.ee/akt/TOKVS

Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (lühend – TTKS)

Ravimiseadus (lüh – RavS), sh peatükk: vaktsiinikahjude hüvitamine (sh RavS ptk 51 § 9914 lg 3 – turustaja käesoleva peatüki tähenduses)

Võlaõigusseadus (lüh VÕS)

Kindlustustegevuse seadus (lüh KindlTS)

Sotsiaalministeeriumi veebilehel, vt n-ö patsiendikindlustus

Vt ka mõisteid raviasutus ehk ravila (vananenud kirjanduses: raviasutis) ja patsienditestament


Väljavõte on lingist https://www.riigiteataja.ee/akt/TOKVS seisuga T.16.07.2024
(esialgne MEDE väljavõte oli P.24.09.2023)

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus


Vastu võetud 13.04.2022
RT I, 29.04.2022, 1
jõustumine 01.11.2024

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

  1. peatükk
    Üldsätted

    § 1. Seaduse reguleerimisala
    Käesoleva seadusega reguleeritakse tervishoiuteenuse osutaja tsiviilvastutuse kohustuslikku kindlustust ja tervishoiuteenuse osutamise käigus patsiendile või muule õigustatud isikule tekkinud kahju hüvitamist (edaspidi vastutuskindlustus) ning vastutuskindlustuse vaidluste lahendamise korda.

§ 2. Seaduse kohaldamisala
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti Vabariigis tervishoiuteenuse osutamise käigus, sealhulgas meditsiinilise kaugkonsultatsiooni osutamise käigus, tekkinud kahju hüvitamisele kindlustusandja poolt, kui tervishoiuteenuse osutamise tagajärjel on patsiendil tekkinud kehavigastus või tervisekahjustus või patsient sureb.

(2) Vastutuskindlustusele kohaldatakse võlaõigusseaduse asjakohaseid sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 3. Sätete kohustuslikkus
Tervishoiuteenuse osutaja, patsiendi või muu õigustatud isiku kahjuks käesolevast seadusest või võlaõigusseadusest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud juhul, kui kõrvalekaldumine on seaduses lubatud.

§ 4. Kindlustuskohustus
(1) Tervishoiuteenust osutav füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidiline isik, kellele on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel antud tegevusluba, on kohustatud tervishoiuteenuse osutamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks sõlmima vastutuskindlustuslepingu.

(2) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud tagama, et tegevusloa kehtivuse ja tervishoiuteenuse osutamise ajal oleks igal ajahetkel tema tegevus kaetud vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustuskaitsega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Kindlustusandja on kohustatud vastavalt võlaõigusseaduse §-le 520 sõlmima vastutuskindlustuslepingu või muutma olemasolevat vastutuskindlustuslepingut tervishoiuteenuse osutajaga, kellel on kehtiv tegevusluba, kes taotleb Terviseametilt tegevusloa muutmist või uue tegevusloa väljastamist või kelle majandustegevuse peatamine lõpeb.
[RT I, 21.06.2024, 2 – jõust. 01.07.2024]

(4) Terviseamet on kohustatud kontrollima tervishoiuteenuse osutajate kindlustuskohustuse täitmist.

§ 5. Kindlustuskohustuse täitmise kohta andmete esitamine ja avaldamine
(1) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud esitama Terviseametile teabe vastutuskindlustuslepingu sõlmimise või selle pikendamise kohta ning kindlustusandja, kindlustuskaitse perioodi ja kindlustussumma kohta. Andmete esitamise kohustus loetakse täidetuks, kui tervishoiuteenuse osutaja asemel esitab need kindlustusandja või tema volitatud isik.

(2) Tervishoiuteenuse osutaja kindlustuskohustuse täitmise tõendamiseks esitab kindlustusandja või tema volitatud isik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu Terviseameti peetavasse tervishoiukorralduse infosüsteemi.
[RT I, 21.06.2024, 2 – jõust. 01.07.2024]

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed avaldatakse koos muude tegevusloa andmetega Terviseameti kodulehel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave koos nõude esitamise juhendiga peab olema avaldatud nii tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas nähtaval kohal kui ka tema veebilehel selle olemasolu korral, et patsiendil oleks võimalik enne tervishoiuteenuse saamist teabega tutvuda.

(5) Kindlustusandja on kohustatud Terviseametile esitama aruande sõlmitud vastutuskindlustuslepingute, kahjunõuete ja kindlustusjuhtumite kohta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud aruande andmete loetelu, aruannete esitamise korra ning andmetele juurdepääsu võimaldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(7) Kindlustusandjale tagatakse juurdepääs käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud aruannetele kindlustusmakse määra arvutamiseks ja kindlustusriski hindamiseks.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed avaldab Terviseamet veebilehel koondatult ja viisil, mis ei võimalda tuvastada konkreetset tervishoiuteenuse osutajat või kindlustusandjat.

….

§ 8. Kindlustatud isik
Kindlustatud isik on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel kehtivat tegevusluba omav tervishoiuteenuse osutaja.

§ 9. Õigustatud isik
Õigustatud isik on patsient, ülalpeetav, pärija või muu isik, kellel on õigus nõuda kindlustusandjalt kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 10. Kindlustusjuhtum
(1) Kindlustusjuhtum on tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumine, kui:
1) tervishoiuteenuse osutamisega on põhjustatud patsiendi kehavigastus, tervisekahjustus või surm;
2) tervishoiuteenuse osutaja vastutab tekkinud kahju eest võlaõigusseaduse alusel ja
3) kahju on tekkinud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolu tagajärjel.

(2) Käesoleva seaduse alusel hüvitatakse kahju, mis on tekkinud järgmise asjaolu tagajärjel:
1) diagnoosimise, ravi või muu samalaadse toimingu tegemine või selle tegemata jätmine, eeldusel et tervishoiuteenuse osutamisel tavaliselt oodatava hoolsusega arstiteaduse üldisel tasemel oleks kahju tõenäoliselt välditud;
2) diagnoosimise, ravi või muu samalaadse toimingu käigus saadud nakkus, eeldusel et tervishoiuteenuse osutamisel tavaliselt oodatava hoolsusega arstiteaduse üldisel tasemel oleks kahju tõenäoliselt välditud;
3) tervishoiuteenuse osutaja poolt patsiendi transportimisel tekkinud vigastus või kahjustus;
4) diagnoosimise, ravi või muu samalaadse toimingu käigus kasutatud seadme rike, mille eest tervishoiuteenuse osutaja vastutab võlaõigusseaduse § 770 lõike 2 alusel;
5) tervishoiuteenuse osutamise käigus tervishoiuteenuse osutaja poolt patsiendile manustatud vale ravim, ravimiannus või tervishoiuteenuse osutaja tegevusest või tegevusetusest kõlbmatuks muutunud ravim või ravimi muu väär kasutamine;
6) tervishoiuteenuse osutaja dokumenteerimiskohustuse rikkumine;
7) tervishoiuteenuse osutaja korraldusliku kohustuse rikkumine sellise tervishoiuteenuse osutamisel, mis on otseselt seotud diagnoosimise, ravi või muu samalaadse toimingu tegemise või tegemata jätmisega.

§ 11. Kindlustussumma
(1) Kindlustussumma on õigustatud isiku kohta 100 000 eurot ja kindlustusjuhtumi kohta 300 000 eurot. Kindlustussumma vastutuskindlustuslepingu järgse aastase kindlustusperioodi kohta on 3 000 000 eurot. Käesoleva lõike teises lauses sätestatud kindlustussummat vähendatakse pärast iga kindlustusjuhtumi toimumist ning kindlustusandja vastutab hilisema kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju eest üksnes varasema kahju hüvitamisest ülejääva kindlustussumma osa ulatuses.

(2) Mittevaralise kahju kindlustussumma on õigustatud isiku kohta 30 000 eurot ja kindlustusjuhtumi kohta 100 000 eurot. Patsiendi tervise kahjustamise ja kehavigastuse tekitamise korral rakendatavad kindlustussummad on sätestatud käesoleva seaduse § 19 lõikes 3. Mittevaralise kahju hüvitis loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kindlustussumma hulka.

(3) Kui kahjunõuete kogusumma ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud kindlustussumma, jagatakse hüvitis õigustatud isikute vahel proportsionaalselt iga õigustatud isiku kahju suuruse järgi. Väljamakstud hüvitisi õigustatud isikult tagasi nõuda ei saa.

….

  1. peatükk
    Rakendussätted

    § 27. Üleminekusätted

    (1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa alusel tegutsevatel tervishoiuteenuse osutajatel on kohustus sõlmida vastutuskindlustusleping 30 kalendripäeva jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest.

    (2) Kui tervishoiuteenuse osutaja on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul sõlminud vastutuskindlustuslepingu, siis jätkab ta tegevust senise tegevusloa alusel ning tegevusloale kõrvaltingimuse lisamine ei too kaasa tegevusloa muutmist.

    (3) Käesoleva seaduse alusel hüvitatakse kahju seoses kindlustusjuhtumiga, mis on toimunud pärast käesoleva seaduse jõustumist, ning arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud üleminekuperioodi.

….

§ 36. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. novembril.
[RT I, 21.06.2024, 2 – jõust. 01.07.2024]

(2) Käesoleva seaduse § 32 jõustub üldises korras.

(3) Käesoleva seaduse §-d 28 ja 33 jõustuvad 2022. aasta 1. mail.


Intellektuaalvara – Mede Kindlustusmaakler OÜ (lühemalt MEDE) omandiks on usalduslikud dokumendid ja lahendused neis oleva teabesisuga vm intellektuaalomandi väärtused ning informatsioon. MEDE veebilehe www.mede.ee või selle alamlehtedega tutvudes nõustub isik, et eelnimetatud teavet, selle osasid või lisasid ei tohi ilma MEDE-ga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eelnevalt sõlmitud kokkuleppeta kopeerida, edastada kolmandale isikule või osapoolele ega anda avalikuks kasutamiseks, välja arvatud seaduses sätestatud juhul ja korras. Kontaktaadress on: info@mede.ee