MEDE vahendab kindlustusmaaklerina tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse kindlustuslepingute sõlmimist.
Väljavõte Mede Kindlustusmaakler OÜ (lüh MEDE) sise-eeskirjadest:
MEDE (kindlustusmaakler) esindab kliendi huve, st MEDE on kliendi (kui kindlustusvõtja) huvide esindaja kindlustusandja (kindlustusseltsi) ees, turustades kliendile kindlustuslepinguid (objektiivse ja) sõltumatu analüüsi alusel (KindlTS § 192 lg 1 p 2).
Miks valida MEDE?
MEDE vahendamine aitab:
- säästa olulises mahus kliendi raha – vähendades kindlustusmakset väiksema vahendustasu ja kindlustusseltside konkurentsis (seltsi ning mh edasikindlustaja poolt) kaalutletult vähendatud kindlustustariifi arvelt.
- st et soodsam MEDE vahendustasu (ehk maakleritasu) toetab väiksemat kindlustusmakset ja valdaval juhul juba sisaldub kindlustusseltsi poolt kindlustusvõtjalt nõutud makses (brutokindlustusmakses) ega lisandu sellele;
- sest MEDE loobub osaliselt oma (tavaliselt kindlustusandja ehk -seltsi poolt kliendi eest MEDE-le makstavast) vahendustasust, selleks et soovitada ning võimaldada kliendile sobivaimat kindlustuskaitset soodsamalt;
- ja täpselt ühesugune (vähendatud) maakleritasu määr on MEDE poolt ka seltside eelistuseta võrdse kohtlemise tunnus.
- sest MEDE loobub osaliselt oma (tavaliselt kindlustusandja ehk -seltsi poolt kliendi eest MEDE-le makstavast) vahendustasust, selleks et soovitada ning võimaldada kliendile sobivaimat kindlustuskaitset soodsamalt;
- vähendada kliendi aja- ning närvikulu, sest MEDE esindab kliendi kindlustushuvi seltsi ees ja toetab optimaalse ning tervikliku kindlustuskaitse sõlmimist kliendi vähima ressursikuluga, sh minimaalse (neto)kindlustusmaksega.
01.07.2024 jõustub tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus, mis reguleerib tervishoiuteenuse osutaja tsiviilvastutuse kohustuslikku kindlustust ja tervishoiuteenuse osutamise käigus patsiendile või muule õigustatud isikule tekkinud kahju hüvitamist (edaspidi vastutuskindlustus) ning vastutuskindlustuse vaidluste lahendamise korda.
Ülalnimetatud uus seadus määrab esmakordselt, missugust kindlustuskaitset peab Eestis tervishoiuteenuse osutaja (raviasutuse) vastutuskindlustus ehk tavakeeles patsiendikindlustus hõlmama. See kaasajastab mh ka patsiendiohutuse süsteemi, sh soodustamaks ravivigadest ja ohujuhtumitest teavitamist ning nende ennetamist.
Tegemist on kohustusliku vastutuskindlustuse kaitsega, mille sõlmimiseks on seaduses sätestatud kindlustussummade miinimummäärad.
Kindlustuskohustus (tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus § 4 lg 1):
tervishoiuteenust osutav füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidiline isik, kellele on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (lüh – TTKS) alusel antud tegevusluba (vt TTKS § 40 loakohustus), on kohustatud tervishoiuteenuse osutamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks sõlmima vastutuskindlustuslepingu.
Vt allpool väljavõtet tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusest, sh § 10 kindlustusjuhtum ja § 11 kindlustussumma ning § 4 lg 1 kindlustuskohustus.
MEDE soovitab kaaluda seaduses sätestatud minimaalse kindlustuskaitse laiendamist.
Lähtugem palun, et kindlustusvõtja kindlustushuvi eesmärk võiks olla põhimõttel: piisava suurusega terviklik kindlustuskaitse minimaalse kindlustusmaksega.
MEDE soovitab kliendil kaaluda, et sõlmida seaduses kehtestatud miinimummäärasid ületava suurusega kindlustuskaitse, sest minimaalsest kindlustussummast ei pruugi kahjuhüvitiseks alati jätkuda, kui õigustatud osapool nõuab kliendilt kahjutasu või kahjuhüvitist. Sellepärast toetab MEDE kliendile äratuntava vajaduse korral tema otsust kindlustussummasid suurendada ning seeläbi kindlustada lisaks ka seaduses toodud hüvitislimiite ületava kahjusuurusega kindlustusjuhtum.
Nt juhul kui patsient sureb tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumise tagajärjel ja patsiendi elukindlustusselts nõuab kliendilt regressinõudena kahju hüvitamist seaduses kehtestatud minimaalset kindlustussummat ületavas suuruses.
Kindlustusandja regressiõigus: kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue (VÕS § 492 lg 1).
Pealegi, eelnimetatud vajalik lisakaitse saab anda kliendile ka konkurentsieelise ning lisada usaldusväärsust partnerite hulgas.
Mõistlik on kliendi poolt enne kindlustuslepingu sõlmimist (seltsi pakkumuses ja kindlustustingimustes) kindlasti piisavalt läbi analüüsida selle piirangud ja välistused (kindlustusvälistused) ning kliendile kui plaanitavale kindlustusvõtjale äratuntava vajaduse korral saab MEDE (kliendi huvide esindajana) taotleda seltsilt kindlustuskaitse laiendamist. Selleks soovitab MEDE enne plaanitavat kindlustuskaitse algust kliendil endale jt osapooltele jätta piisav mõistliku suurusega (vähemalt nt kahekuine) ajavaru, et sh ka selts jõuaks (osapooltele sobivuse korral) oma edasikindlustajaga vajalikud kooskõlastused ja/või kokkulepped saavutada.
Viited:
Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (lühend – TTKS)
Võlaõigusseadus (lüh VÕS)
Kindlustustegevuse seadus (lüh KindlTS)
Sotsiaalministeeriumi veebilehel, vt n-ö patsiendikindlustus
Vt ka mõisteid raviasutus ehk ravila (vananenud kirjanduses: raviasutis) ja patsienditestament
Väljavõte on seisuga P.24.09.2023
Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus
Vastu võetud 13.04.2022
- peatükk
Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimisala
Käesoleva seadusega reguleeritakse tervishoiuteenuse osutaja tsiviilvastutuse kohustuslikku kindlustust ja tervishoiuteenuse osutamise käigus patsiendile või muule õigustatud isikule tekkinud kahju hüvitamist (edaspidi vastutuskindlustus) ning vastutuskindlustuse vaidluste lahendamise korda.
§ 2. Seaduse kohaldamisala
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti Vabariigis tervishoiuteenuse osutamise käigus, sealhulgas meditsiinilise kaugkonsultatsiooni osutamise käigus, tekkinud kahju hüvitamisele kindlustusandja poolt, kui tervishoiuteenuse osutamise tagajärjel on patsiendil tekkinud kehavigastus või tervisekahjustus või patsient sureb.
(2) Vastutuskindlustusele kohaldatakse võlaõigusseaduse asjakohaseid sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 3. Sätete kohustuslikkus
Tervishoiuteenuse osutaja, patsiendi või muu õigustatud isiku kahjuks käesolevast seadusest või võlaõigusseadusest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud juhul, kui kõrvalekaldumine on seaduses lubatud.
§ 4. Kindlustuskohustus
(1) Tervishoiuteenust osutav füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidiline isik, kellele on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel antud tegevusluba, on kohustatud tervishoiuteenuse osutamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks sõlmima vastutuskindlustuslepingu.
(2) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud tagama, et tegevusloa kehtivuse ja tervishoiuteenuse osutamise ajal oleks igal ajahetkel tema tegevus kaetud vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustuskaitsega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Kindlustusandja on kohustatud vastavalt võlaõigusseaduse §-le 520 sõlmima vastutuskindlustuslepingu või muutma olemasolevat vastutuskindlustuslepingut tervishoiuteenuse osutajaga:
1) kellel on kehtiv tegevusluba või kellele on antud tegevusluba, mille kehtima hakkamine on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 421 lõike 2 kohaselt seotud vastutuskindlustuse olemasoluga;
2) kes taotleb Terviseametilt tegevusloa muutmist või uue tegevusloa väljastamist või kelle majandustegevuse peatamine lõpeb ning tegevusloa kehtivus on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 421 lõike 2 kohaselt seotud vastutuskindlustuse olemasoluga.
(4) Terviseamet on kohustatud kontrollima tervishoiuteenuse osutajate kindlustuskohustuse täitmist.
§ 5. Kindlustuskohustuse täitmise kohta andmete esitamine ja avaldamine
(1) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud esitama Terviseametile teabe vastutuskindlustuslepingu sõlmimise või selle pikendamise kohta ning kindlustusandja, kindlustuskaitse perioodi ja kindlustussumma kohta. Andmete esitamise kohustus loetakse täidetuks, kui tervishoiuteenuse osutaja asemel esitab need kindlustusandja või tema volitatud isik.
(2) Kindlustuskohustuse täitmise tõendamiseks esitab tervishoiuteenuse osutaja Terviseametile koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabega kindlustuspoliisi väljavõtte, välja arvatud juhul, kui kindlustusandja või tema volitatud isik on võtnud selle esitamise kohustuse endale.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed avaldatakse koos muude tegevusloa andmetega Terviseameti kodulehel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave koos nõude esitamise juhendiga peab olema avaldatud nii tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas nähtaval kohal kui ka tema veebilehel selle olemasolu korral, et patsiendil oleks võimalik enne tervishoiuteenuse saamist teabega tutvuda.
(5) Kindlustusandja on kohustatud Terviseametile esitama aruande sõlmitud vastutuskindlustuslepingute, kahjunõuete ja kindlustusjuhtumite kohta.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud aruande andmete loetelu, aruannete esitamise korra ning andmetele juurdepääsu võimaldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(7) Kindlustusandjale tagatakse juurdepääs käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud aruannetele kindlustusmakse määra arvutamiseks ja kindlustusriski hindamiseks.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed avaldab Terviseamet veebilehel koondatult ja viisil, mis ei võimalda tuvastada konkreetset tervishoiuteenuse osutajat või kindlustusandjat.
….
§ 8. Kindlustatud isik
Kindlustatud isik on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel kehtivat tegevusluba omav tervishoiuteenuse osutaja.
§ 9. Õigustatud isik
Õigustatud isik on patsient, ülalpeetav, pärija või muu isik, kellel on õigus nõuda kindlustusandjalt kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
§ 10. Kindlustusjuhtum
(1) Kindlustusjuhtum on tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumine, kui:
1) tervishoiuteenuse osutamisega on põhjustatud patsiendi kehavigastus, tervisekahjustus või surm;
2) tervishoiuteenuse osutaja vastutab tekkinud kahju eest võlaõigusseaduse alusel ja
3) kahju on tekkinud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolu tagajärjel.
(2) Käesoleva seaduse alusel hüvitatakse kahju, mis on tekkinud järgmise asjaolu tagajärjel:
1) diagnoosimise, ravi või muu samalaadse toimingu tegemine või selle tegemata jätmine, eeldusel et tervishoiuteenuse osutamisel tavaliselt oodatava hoolsusega arstiteaduse üldisel tasemel oleks kahju tõenäoliselt välditud;
2) diagnoosimise, ravi või muu samalaadse toimingu käigus saadud nakkus, eeldusel et tervishoiuteenuse osutamisel tavaliselt oodatava hoolsusega arstiteaduse üldisel tasemel oleks kahju tõenäoliselt välditud;
3) tervishoiuteenuse osutaja poolt patsiendi transportimisel tekkinud vigastus või kahjustus;
4) diagnoosimise, ravi või muu samalaadse toimingu käigus kasutatud seadme rike, mille eest tervishoiuteenuse osutaja vastutab võlaõigusseaduse § 770 lõike 2 alusel;
5) tervishoiuteenuse osutamise käigus tervishoiuteenuse osutaja poolt patsiendile manustatud vale ravim, ravimiannus või tervishoiuteenuse osutaja tegevusest või tegevusetusest kõlbmatuks muutunud ravim või ravimi muu väär kasutamine;
6) tervishoiuteenuse osutaja dokumenteerimiskohustuse rikkumine;
7) tervishoiuteenuse osutaja korraldusliku kohustuse rikkumine sellise tervishoiuteenuse osutamisel, mis on otseselt seotud diagnoosimise, ravi või muu samalaadse toimingu tegemise või tegemata jätmisega.
§ 11. Kindlustussumma
(1) Kindlustussumma on õigustatud isiku kohta 100 000 eurot ja kindlustusjuhtumi kohta 300 000 eurot. Kindlustussumma vastutuskindlustuslepingu järgse aastase kindlustusperioodi kohta on 3 000 000 eurot. Käesoleva lõike teises lauses sätestatud kindlustussummat vähendatakse pärast iga kindlustusjuhtumi toimumist ning kindlustusandja vastutab hilisema kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju eest üksnes varasema kahju hüvitamisest ülejääva kindlustussumma osa ulatuses.
(2) Mittevaralise kahju kindlustussumma on õigustatud isiku kohta 30 000 eurot ja kindlustusjuhtumi kohta 100 000 eurot. Patsiendi tervise kahjustamise ja kehavigastuse tekitamise korral rakendatavad kindlustussummad on sätestatud käesoleva seaduse § 19 lõikes 3. Mittevaralise kahju hüvitis loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kindlustussumma hulka.
(3) Kui kahjunõuete kogusumma ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud kindlustussumma, jagatakse hüvitis õigustatud isikute vahel proportsionaalselt iga õigustatud isiku kahju suuruse järgi. Väljamakstud hüvitisi õigustatud isikult tagasi nõuda ei saa.
….
§ 36. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. juulil.
….
Intellektuaalvara – Mede Kindlustusmaakler OÜ (lühemalt MEDE) omandiks on usalduslikud dokumendid ja lahendused neis oleva teabesisuga vm intellektuaalomandi väärtused ning informatsioon. MEDE veebilehe www.mede.ee või selle alamlehtedega tutvudes nõustub isik, et eelnimetatud teavet, selle osasid või lisasid ei tohi ilma MEDE-ga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eelnevalt sõlmitud kokkuleppeta kopeerida, edastada kolmandale isikule või osapoolele ega anda avalikuks kasutamiseks, välja arvatud seaduses sätestatud juhul ja korras. Kontaktaadress on: info@mede.ee