Keda esindavad kindlustusmaaklerid?

Kas ettevõtte kindlustamine on lihtne?

Leidkem üheskoos vajalikud vastused ja selgitused neile ning teistele olulistele küsimustele!

Kindlustusmaakler aitab klienti, jõudmaks hea kindlustuspoliisini tema kindlustushuvist lähtuvalt. Kindlustusmaakleril on kliendi huvide esindajana mh kindlustusvaldkonna, kindlustusõiguse (insurance law) kindlustusterminite ja kindlustusmõistete selgitamiskohustus. Teeme seda lahkesti – nii et küsigem palun kui Teil huvi on.

Teie MEDE aitab – Mede Kindlustusmaakler OÜ

Palume meile julgesti kirjutada – e-post: info@mede.ee


  • Kahjukindlustuse mõisted, vt Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) ja Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) veebilehel, vt kindlustusterminid.

  • Kindlustusmõistete selgitamine.

Rahandusvaldkond (ehk finantsvaldkond) ja selle osaks olev kindlustusvaldkond on võrdlemisi keerukas ning enamus inimesi sellega sageli kokku ei puutu. Kindlustusmõistete tähenduse selgitamine on kindlustustöö tähtis vajalik osa, mida kindlustustöötajad oma klientidele igapäevaselt teevad, selleks et kliendi kindlustushuvi eesmärk piisavalt täidetud saaks ja oluline eeldus, kuidas tagada kliendirahulolu saavutamine (aastaid kestvalt, mh hõlmates ka võimaliku kahjujuhtumi kahjuteade ehk kahjunõue, selle lahendamine ning tulemus, kindlustusjuhtumi kahjukäsitluse järgselt).

Näiteks saavad tekkida alljärgnevad küsimused, sest et inimestel on üsna erinevad arusaamad, mis see kahjukindlustus üldse on ehk kuidas see n-ö kindlustuse ühiskassa (common fund) toimib.

Millest kujuneb kliendi hoiak? Mis juhtub, kui igalt poolt kasumit otsiv isik läheb ka kindlustusest kasu otsima: raha maksin, aga mis ma selle eest nüüd tagasi (vastu) saan?

Kas kindlustus on vajalik või kasulik, st kasumlik? Kas kindlustusest saab kahjujuhtumi korral kasumi tähenduses kasu tekkida või siiski ainult vajalikku abi ehk n-ö suure häda leevendust, selleks et kahjueelset olukorda taastada või toimunud kahju hüvitada?

Kas kindlustust saab osta ja mis on sel juhul kliendile seltsi poolt üle antav kaup? Või ehk on ikkagi õigem ning täpsem, et kindlustuskaitset saab sõlmida, sest toimub seisundi muutus kliendiga seotud riski suhtes, aga mitte kindlustust osta, sest üle antavat kaupa ju ei ole. Kuna seltsil kindlustusvõtjale kaupa anda ei ole, kas siis kindlustuses on sobilik öelda hind ja hinnastamine või on ikka täpsem ütelda pigem kindlustusmakse ning selle tariif?

Kellele kindlustuses nn “preemiat” makstakse (premium), kes seda kellele maksab? Mis on provisjon (provision)? Kes on underwriter ehk riskihindaja?

Kuidas toimub kindlustusriski kandmine, näiteks vt kui kindlustatav risk on lepingust loobumise ajaks juba kantud?

Kui suur suhtarv on promill [‰], näiteks kindlustusmakse suuruse leidmiseks kui tulekindlustuse baastariif hoone taastamiseks vajalikku kindlustusväärtusesse on kaks promilli (aastas)?

Mis vahe on tekkinud kahju suurusel, kui on toimunud tulekahju või põleng? Tulekahju tähendus on tuli pluss kahju, kuid põlenguga kahju ei kaasne.

Kas 10 on arv või ikkagi number? Kui suur nurk on põiki ja mis on (sel juhul) risti?

Mis on ettevõtte äririsk? Kas kindlustusselts ja kindlustusandja on sama tähendusega mõisted?

Mis aastal toimus Londoni suur tulekahju ehk Great Fire of London? Vt ka kindlustusseltside ehk kindlustuse ajalugu: History of insurance.

Kas epideemia või pandeemia on kindlustatav risk (sh koroonaviiruse haigus COVID-19) või on see tõenäoline kahju (ette nähtava sündmusena) tavajuhul välistatud ehk kindlustustingimuste üldine välistus?

Jne ….


  • Mida ütleb seadusandja kindlustuse kohta?

PS Siinkohal on esitatud mõned osundavad väljavõtted, kuid MEDE poolt ennetavalt hoiatame ja riske vähendavalt rõhutame, et siduvaks õiguslikuks aluseks (mh väljavõtete tegemiseks) saab ikkagi olla ainult seaduse ajakohane kehtiv terviktekst ning selle leidmiseks vt Riigi Teataja.

Alljärgnevad väljavõtted seadustest on tehtud E.15.02.2021.


KindlTS § 2.Kindlustustegevus ja kindlustusandja

(1) Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtja või kindlustatu kindlustusriskide ülevõtmine ja kindlustusjuhtumi toimumise korral kahju hüvitamine, kokkulepitud rahasumma maksmine või lepingu täitmine muul kokkulepitud viisil.
….

KindlTS § 12.Kahjukindlustuse liigid ja alaliigid

(1) Kahjukindlustuse liigid on:
1) õnnetusjuhtumikindlustus;
2) haiguskindlustus;
3) maismaasõidukite kindlustus;
4) raudtee veerevkoosseisu kindlustus;
5) õhusõidukite kindlustus;
6) veesõidukite kindlustus;
7) transporditavate kaupade kindlustus;
8) tulekindlustus ja loodusjõudude kindlustus;
9) muu varakindlustus;
10) mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, sealhulgas kohustuslik liikluskindlustus;
11) õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus;
12) veesõiduki valdaja vastutuskindlustus;
13) tsiviilvastutuskindlustus;
14) krediidikindlustus;
15) garantiikindlustus;
16) finantskahjude kindlustus;
17) õigusabikulude kindlustus;
18) abistamisteenuste kindlustus.

(2) Tulekindlustus ja loodusjõudude kindlustus ei hõlma käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–7 nimetatud vara kindlustamist.

(3) Muu varakindlustus hõlmab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–7 nimetamata vara kindlustamist külma- ja rahekahjustuste, varguse ning teiste punktis 8 nimetamata riskide vastu.

(4) Tsiviilvastutuskindlustus ei hõlma käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 10–12 nimetatud sõidukite vastutuskindlustust.

(5) Abistamisteenuste kindlustus hõlmab viivitamatu abi kättesaadavaks tegemist isikutele, kes satuvad kindlustuslepingus sätestatud juhtudel ja tingimustel raskustesse reisides või oma kodust või alalisest elukohast eemal olles. Abi andmine hõlmab rahalist või mitterahalist hüvitamist, kuid ei hõlma sõiduki korralist hooldust, sealjuures müügijärgset tehnilist hooldust, abile viitamist ja selle vahendamist.
[RT I, 17.11.2017, 3 – jõust. 27.11.2017]

(6) Käesolevat seadust ei kohaldata abistamisteenusele, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 6 sätestatud tingimustele.
[RT I, 20.02.2019, 2 – jõust. 02.03.2019]

(7) Kahjukindlustuse liigid jaotuvad käesoleva seaduse lisas sätestatud alaliikideks.
….


VÕS § 4012.Krediidilepinguga koos sõlmitava kindlustuslepingu sõlmimise vabadus

(1) Kui krediidilepingu tingimustes on ette nähtud krediidisaaja kindlustuslepingu sõlmimise kohustus, ei või krediidilepingu tingimused, mis puudutavad lepingu põhilist eset, sõltuda sellest, millise Eestis kindlustustegevusega tegelemise õigust omava kindlustusandja krediidisaaja valib või millise Eestis vahendusega tegelemise õigust omava kindlustusvahendaja teenuseid kindlustuslepingu sõlmimisel kasutab, kui sõlmitav kindlustusleping tagab samaväärse kindlustuskaitse nagu krediidiandja eelistatud kindlustusandja pakutav või kindlustusvahendaja vahendatav kindlustusleping.

(2) Krediidiandja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud valikuvabadusest krediidisaajat enne krediidilepingu sõlmimist teavitama.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keelu rikkumisel on kindlustusvõtjal õigus kindlustusleping, mille sõlmimisest on krediidilepingu sõlmimine sõltuvaks tehtud, üles öelda. Krediidileping kehtib edasi endistel tingimustel.
[RT I, 07.07.2015, 1 – jõust. 01.01.2016]
….

4. osa: KINDLUSTUSLEPING, 23. peatükk: ÜLDOSA, 1. jagu: Üldsätted

§ 422.Kindlustuslepingu mõiste

(1) Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.

(2) [Kehtetu – RT I, 07.07.2015, 1 – jõust. 01.01.2016]

§ 4221.Kohustuslik kindlustus ja sundkindlustus

(1) Seaduses sätestatud juhul on kindlustusvõtja kohustatud kindlustuslepingu sõlmima (kohustuslik kindlustus). Kohustusliku kindlustuse kindlustuslepingu suhtes kohaldatakse käesolevat seadust kohustuslikku kindlustust kehtestavast seadusest tulenevate erisustega.

(2) Seaduses sätestatud juhul on kindlustusvõtja kohustatud tasuma kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on avalik-õiguslikul juriidilisel isikul või avalikku ülesannet täitval eraõiguslikul juriidilisel isikul (sundkindlustus). Käesolevat seadust kohaldatakse sundkindlustusele juhul, kui nii on sätestatud seaduses, millega sundkindlustus kehtestatakse.
[RT I, 07.07.2015, 1 – jõust. 01.01.2016]

§ 423.Kindlustusjuhtum ja kindlustusrisk

(1) Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.

(2) Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse.

§ 424.Kindlustatud isik ja kindlustatud ese

(1) Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või nimeliselt määratletud või määratlemata kolmas isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Eeldatakse, et kindlustatud on kindlustusvõtjaga seotud kindlustusriski.

(2) Kindlustatud ese on ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud.

§ 425.Soodustatud isik

(1) Soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule.

(2) Pärast kindlustusvõtja surma ei või tema pärijad soodustatud isikut asendada.

§ 426.Kindlustussumma

(1) Kindlustusandja peab kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma). See ei mõjuta käesoleva seaduse §-s 477 sätestatut.

(2) Kindlustussumma võib olla määratletud muul kujul kui maksimaalse väljamaksusummana.
….

§ 434.Poliis

(1) Kindlustusandja peab kindlustusvõtjale väljastama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta (poliis). Kindlustusvõtja nõudel peab poliisi väljastama kirjalikult.
[RT I, 07.07.2015, 1 – jõust. 01.01.2016]
….

§ 436.Poliisi erinevus kindlustusvõtja avaldusest

(1) Kui poliisi sisu kaldub kõrvale kindlustusvõtja avaldusest, loetakse see kõrvalekalle kindlustusvõtja poolt heakskiidetuks, kui kindlustusvõtja ei vaidle sellele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastu 14 päeva jooksul poliisi saamisest.

(2) Kõrvalekalle loetakse heakskiidetuks üksnes siis, kui kindlustusandja on poliisi väljastamisel juhtinud kindlustusvõtja tähelepanu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule eraldi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega. Teate võib asendada poliisi sisust eraldi esiletõstetud märkega poliisil. Iga kõrvalekaldumine tuleb eraldi ära näidata.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu täitmata jätmise korral ei ole kõrvalekalle kindlustusvõtjale siduv ja lepingutingimustena vaadeldakse kindlustusvõtja avalduses sisaldunud tingimusi.
[RT I 2002, 53, 336 – jõust. 01.07.2002]
….

24. peatükk: KAHJUKINDLUSTUS, 1. jagu: Üldsätted, 1. jaotis: Lepingu sisu

§ 476.Kindlustusandja hüvitamiskohustus

(1) Kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel.

(2) Asjade kogumi kindlustamise korral hõlmab kindlustus kõiki asju, mis kindlustusjuhtumi toimumisel kogumi moodustavad.

(3) Kindlustusandja peab hüvitama kahju rahas, kui lepinguga ei ole ette nähtud kahju hüvitamine muul viisil.

(4) Kahjukindlustus hõlmab kindlustusjuhtumi toimumise tõttu saamata jäänud tulu üksnes siis, kui selles on eraldi kokku lepitud.

§ 477.Kindlustusandja vastutuse piirang

Kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem.

§ 478.Kindlustushuvi puudumine

(1) Kindlustushuvi on kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast kindla kindlustusriski vastu.

(2) Kui kindlustushuvi ei ole kindlustuskaitse algul olemas või kui tulevase kindlustusriski kindlustamisel kindlustushuvi ei teki, vabaneb kindlustusvõtja kindlustusmakse tasumise kohustusest. Kindlustusandja võib sel juhul nõuda kindlustusvõtjalt mõistlike asjaajamiskulude hüvitamist.

(3) Kui kindlustushuvi lõpeb pärast kindlustuskaitse algust, on kindlustusandjal õigus kindlustusmaksele, mida ta oleks saanud nõuda, kui kindlustus oleks võetud üksnes selle ajani, mil kindlustusandja sai teada kindlustushuvi lõppemisest.

(4) Kui kindlustushuvi lõpeb kindlustusjuhtumi toimumise tõttu, on kindlustusandjal õigus kindlustusmaksele jooksva kindlustusperioodi eest.

2. jaotis Kindlustusväärtus

§ 479.Kindlustusväärtus

(1) Kindlustusväärtus on kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal.

(2) Asendatava vallasasja kindlustusväärtuseks loetakse summat, mis on vajalik samasuguse asja soetamiseks, võttes mõistlikult arvesse amortisatsioonist tulenevat asja väärtuse vähenemist.

(3) Ehitise kindlustusväärtuseks loetakse selle tavalist kohalikku ehitusväärtust, millest on maha arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa.

§ 480.Kokkuleppeline kindlustusväärtus

(1) Kindlustusväärtuse võib kokkuleppel määrata eelnevalt kindla summana (kokkuleppeline kindlustusväärtus).

(2) Kokkuleppelist kindlustusväärtust ei või määrata kindlustusjuhtumi toimumise tõttu saamata jäänud tulu kindlustamisel.

(3) Kokkuleppelist kindlustusväärtust ei loeta kindlustusväärtuseks, kui see erineb oluliselt tegelikust kindlustusväärtusest kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Sel juhul lähtutakse tegelikust kindlustusväärtusest.

(4) Ehitise kindlustamise korral võivad lepingupooled ehitise kindlustusväärtusena kokku leppida kindlustatud ehitise taastamise maksumuse.

§ 481.Ülekindlustus

Kui ilmneb, et kindlustussumma ületab oluliselt kindlustusväärtust (ülekindlustus), võib nii kindlustusandja kui kindlustusvõtja ülekindlustuse kõrvaldamiseks vähendada kindlustussummat koos kindlustusmakse vastava vähendamisega. Kindlustussumma ja kindlustusmakse vähendamine toimub vastava tahteavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.

§ 482.Alakindlustus

Kui kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal (alakindlustus), vastutab kindlustusandja kahju eest võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal.
….

11. osa SEADUSE RAKENDAMINE

§ 1068.Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub selle rakendusseaduses sätestatud ajast.
….

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (ELT L 26, 02.02.2016, lk 19–59);
[RT I, 17.11.2017, 3 – jõust. 01.10.2018]
….



Intellektuaalvara – Mede Kindlustusmaakler OÜ (lühemalt MEDE) omandiks on usalduslikud dokumendid ja lahendused neis oleva teabesisuga vm intellektuaalomandi väärtused ning informatsioon. MEDE veebilehe www.mede.ee või selle alamlehtedega tutvudes nõustub isik, et eelnimetatud teavet, selle osasid või lisasid ei tohi ilma MEDE-ga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eelnevalt sõlmitud kokkuleppeta kopeerida, edastada kolmandale isikule või osapoolele ega anda avalikuks kasutamiseks, välja arvatud seaduses sätestatud juhul ja korras. Kontaktaadress on: info@mede.ee