Alajaotus 1 | 4

MEDE alamleht on loodud P.24.09.2023

ehk tavakeeles nt n-ö:

  • raviasutuse kohustuslik patsiendikindlustus
  • tohtrite jt meditsiinitöötajate ravivigade kindlustus
  • arstide vastutuskindlustus

samanimelise seaduse – lühendatult TOKVS alusel.

Arvestades, et vastavalt TOKVS § 4 lg 1 on ülalnimetatud kindlustuskaitset kohustatud sõlmima juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE – temale kuuluv ettevõte kui majandusüksus, läbi mille ta tegutseb, ei ole juriidiline isik.

MEDE vahendab kindlustusmaaklerina tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse kindlustuslepingute sõlmimist.

Kindlustushuvi korral, sh pakkumuste saamiseks palume meile aegsasti julgesti kirjutada – e-post: info@mede.ee ning Teie küsimused on lahkesti oodatud, sest MEDE-l on kindlustushuvi väljaselgitamise kohustus.

Väljavõte Mede Kindlustusmaakler OÜ (lüh MEDE) sise-eeskirjadest:

MEDE (kindlustusmaakler) esindab kliendi huve, st MEDE on kliendi (kui kindlustusvõtja) huvide esindaja kindlustusandja (kindlustusseltsi) ees, turustades kliendile kindlustuslepinguid (objektiivse ja) sõltumatu analüüsi alusel (KindlTS § 192 lg 1 p 2).

Miks valida MEDE?

MEDE vahendamine aitab:

  • säästa olulises mahus kliendi raha – vähendades kindlustusmakset väiksema vahendustasu ja kindlustusseltside konkurentsis (seltsi ning mh edasikindlustaja poolt) kaalutletult vähendatud kindlustustariifi arvelt;
  • st et soodsam MEDE vahendustasu (ehk maakleritasu) toetab väiksemat kindlustusmakset ja valdaval juhul juba sisaldub kindlustusseltsi poolt kindlustusvõtjalt nõutud makses (brutokindlustusmakses) ega lisandu sellele, sest:
    • MEDE võtab kindlustusseltsilt osa turunduskulu (KindlTS § 5 lg 1) enda kanda, nt kindlustushuvi väljaselgitamine (vastavalt KindlTS § 221 lg 2); 
    • samuti loobub MEDE osaliselt oma (tavaliselt kindlustusandja ehk -seltsi poolt kliendi eest MEDE-le makstavast) vahendustasust, selleks et soovitada ning võimaldada kliendile sobivaimat kindlustuskaitset soodsamalt;
    • ja täpselt ühesugune (vähendatud) maakleritasu määr on MEDE poolt ka seltside eelistuseta võrdse kohtlemise tunnus;
        • vähendada kliendi aja- ning närvikulu, sest MEDE esindab kliendi kindlustushuvi seltsi ees ja toetab optimaalse ning tervikliku kindlustuskaitse sõlmimist kliendi vähima ressursikuluga, sh minimaalse (neto)kindlustusmaksega.

          Sissejuhatus

          1. novembril 2024. a jõustunud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (lüh TOKVS ehk nn patsiendikindlustuse seadus) reguleerib tervishoiuteenuse osutaja tsiviilvastutuse kohustuslikku kindlustust ja tervishoiuteenuse osutamise käigus patsiendile või muule õigustatud isikule tekkinud kahju hüvitamist ning vastutuskindlustuse vaidluste lahendamise korda.

          Ülalnimetatud uus seadus määrab esmakordselt, missugust kindlustuskaitset peab Eestis tervishoiuteenuse osutaja (ehk raviasutuse) vastutuskindlustus ehk tavakeeles n-ö patsiendikindlustus hõlmama. See kaasajastab mh ka patsiendiohutuse süsteemi, sh soodustamaks ravivigadest ja ohujuhtumitest teavitamist ning nende ennetamist.

          Tegemist on kohustusliku vastutuskindlustuse kaitsega, mille sõlmimiseks on seaduses sätestatud kindlustussummade määrad jm nõuded.

          Kindlustuskaitse peab olema seaduslik
          ja vastama vastutuskindlustuslepingu kindlustusandja (lüh seltsi) tegevusele esitatavatele nõuetele, sh TOKVS § 6 lg 1 – seltsi esindaja peab asuma Eestis ja tegema eestikeelset kahjukäsitlust ning olema registreeritud Finantsinspektsioonis lüh FI-s, vt:
          Kindlustus | Finantsinspektsioon
          Kindlustusmaakler ei saa olla seltsi esindaja, sest esindab kliendi huve, mitte seltsi – kellest ta peab olema sõltumatu, vt:
          Keda esindavad kindlustusmaaklerid? – MEDE ®
          Kindlustusmaakler on oma kliendi huvide sõltumatu esindaja – vastavalt kindlustustegevuse seadusele (lüh KindlTS) tegutseb kindlustusmaakler (KindlTS § 174 lg 1) kui kindlustusvahendaja sõltumatult ning kliendi huvidest lähtuvalt (KindlTS § 192 lg 1 p 2).
          Raviasutust vm klienti tohib kindlustuslepingu sõlmimiseks aidata ainult selleks seadusjärgselt õigustatud isik, kes peab olema kantud FI nimekirja, st kindlustusandja ehk -selts (KindlTS § 16 lg 2) või kindlustusvahendaja (KindlTS § 174 lg 3, KindlTS § 176 lg 1) kui kindlustuse turustaja (KindlTS § 5 lg 1, KindlTS § 5 lg 3).
          Ebaseadusliku, nõuetele mittevastava kindlustuskaitse puhul oleks oht, et see nt FI algatusel (või ka kahjujuhtumi korral) hiljem tühistatakse, millest omakorda saaks lähtuda raviasutuse tegevusloa peatamine.

          Kindlustuskohustus (TOKVS § 4 lg 1) ning vastutuskindlustuskaitsest teavitamine
          Tervishoiuteenust osutav füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidiline isik, kellele on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (lüh – TTKS) alusel antud tegevusluba (vt loakohustus TTKS § 40), on kohustatud tervishoiuteenuse osutamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks sõlmima vastutuskindlustuslepingu (vt TTKS § 44), hõlmates kindlustuskaitse alla kõik kehtivad tegevusload (TOKVS § 6 lg 2) ning esitama Terviseametile teabe (TOKVS § 5 lg 1) ning teavitama patsienti vastutuskindlustuskaitsest (vt kindlustuskohustuse täitmise kohta andmete esitamine ja avaldamine, sh patsiendile TOKVS § 5 lg 4 ning TTKS § 505).
          Kindlustusandja (ehk selts) on kohustatud Terviseametile esitama aruande sõlmitud vastutuskindlustuslepingute, kahjunõuete ja kindlustusjuhtumite kohta (TOKVS § 5 lg 5) – sel juhul ei pea raviasutus ise enam vastavat tõendit Terviseametile saatma.

          Vt käesoleval MEDE alamlehel allpool (alajaotus 3 | 4) väljavõtet tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusest (lüh TOKVS), sh kindlustuskohustus TOKVS § 4 lg 1, kindlustusjuhtum TOKVS § 10 ja kindlustussumma TOKVS § 11.

          MEDE soovitused ja selgitused

          Kindlustushuvi eesmärk
          Lähtugem palun, et kindlustusvõtja kindlustushuvi eesmärk võiks olla põhimõttel: piisava suurusega terviklik kindlustuskaitse minimaalse kindlustusmaksega.

          Kindlustusandja regressiõigus:
          kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue (VÕS § 492 lg 1).

          Vabatahtlik lisakaitse
          MEDE soovitab kaaluda seaduses sätestatud kohustusliku vastutuskindlustuse minimaalse kindlustuskaitse laiendamist, lisades põhjendatud juhul vabatahtlik kaitse.

          Nt juhul kui patsient sureb (või saab pikaaegse olulise tervisekahju – püsiva puude ehk tekib nn püsipuue) tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumise tagajärjel, mis oleks raviasutuselt oodatava hoolsuse korral arvatavasti olnud välditav – st ilmne eksimus arstiteaduse üldise tasemega võrreldes ja patsiendi elukindlustusselts nõuab kliendilt regressinõudena kahju hüvitamist, seaduses kohustuslikuna kehtestatud (minimaalset) kindlustussummat ületavas suuruses.

          Selleks saab sõlmida seaduses kehtestatud miinimummäärasid ületava suurusega kindlustuskaitse, sest minimaalsest kindlustussummast ei pruugi kahjuhüvitiseks alati jätkuda, kui õigustatud osapool nõuab kindlustatud isikult kahjutasu või kahjuhüvitist. Sellepärast toetab MEDE kliendile äratuntava vajaduse korral tema otsust seaduses olevaid kindlustussummasid (üksteisega proportsionaalselt) suurendada ning seeläbi kindlustada lisaks vabatahtlikult ka seaduses toodud hüvitislimiite ületava kahjusuurusega kindlustusjuhtum.

          Ülaltoodud juhuks saaks ennetavalt kaaluda seaduses toodud kohustuslikke kindlustussummasid vabatahtlikult suurendada (mh säilitades nende omavahelise proportsionaalsuse), nt selliselt, et sh kindlustussumma vastutuskindlustuslepingu järgse aastase kindlustusperioodi kohta oleks erisusena suurendatud nt 10 000 000 eurole, mitte TOKVS § 11 lg 1 sätestatud (hüvitislimiidi miinimumsumma) 3 000 000 eurot.
          Kindlustussummade suurendamise korral on proportsionaalsuse tagamine oluline, sest sel juhul mahuks TOKVS § 11 aastase kindlustussumma sisse seadusjärgne kindlustusjuhtumite suhtarv.

          Kliendile kui plaanitavale kindlustusvõtjale äratuntava vajaduse korral saab MEDE (kliendi huvide esindajana) taotleda kindlustusseltsilt (lüh seltsilt) kindlustuskaitse laiendamist. See eeldab enne plaanitava kindlustuskaitse algust piisavat, vähemalt nt kahekuist ajavaru ja kliendipoolset täiendavat kaastööd seltsipoolsete lisaküsimustega tegelemiseks.
          Klient saab mh kaaluda seaduses toodud kohustuslikke miinimummäärasid ületava ja/või kindlustuskaitse ulatust suurendava erisustega vabatahtliku lisakaitse sõlmimist. Nt lisamaks üldise tsiviilvastutuse lisakindlustuskaitse. Sh kõik eelnimetatu ühe ja sama kindlustuslepingu alusel, kooskõlas TOKVS § 6 lg 5 – tervishoiuteenuse osutajal ei ole lubatud sõlmida mitut kattuva kindlustusperioodiga lepingut.

          Alternatiivse lisapakkumuse korral on seltsi poolt vajalik selle tekstis lisakaitse erisuse asjaolud äratuntavalt esile tuua, esitades pakkumus ühes või mitmes variandis. Mh lisakaitsete lisamaksete korral esitada eraldiseisev lisapakkumus ja/või soovitavalt liigendada lisakindlustuspreemiad summade ning riskiridade kaupa. Selleks et klient saaks ülevaatliku ja piisava teabe, tegemaks kaalutletud otsus kindlustuskaitse ulatuse valimiseks.

          Kindlustuskaitse kui konkurentsieelis
          Vastutuskindlustuse lisakaitse saab kliendile anda ka vajaliku konkurentsieelise, sest tõenäoliselt lisab usaldusväärsust partnerite hulgas.

          Välistused ja omavastutus
          Enne kindlustuslepingu sõlmimist on kliendi poolt kindlasti mõistlik ning vajalik piisavalt läbi analüüsida selle kaitse ulatuse piirangud (seltsi pakkumuses ja kindlustustingimustes) ning kahju hüvitamise välistused (ehk n-ö kindlustusvälistused) – vt TOKVS § 20, sh seadusjärgne omavastutus (lüh OV) TOKVS § 20 p 3.
          St et seadusjärgne alus ei nõua omavastutuse nullmäära (0-OV) ehk mittekohaldamist, mis saaks teoreetiliselt olla vabatahtlik lisakaitse. Kuid parima kogutulemuse huvides, mh kindlustustariifi vähendamiseks, on praktikas mõistlik eelnimetatud seaduses märgitud OV määra kindlustuslepingus oluliselt ning sobivalt (optimaalselt) suurendada. Summani, millest alates on (kindlustustehniliselt) mõistlik ning mõttekas ehk üldse majanduslikult mõtet hakata erialase meditsiini-vastutuskindlustuse kahju menetlema. Arvestades nn patsiendikindlustuse võimalikku suurt kahjuulatust, sagedust ning tavajuhul keerukat ja kallist kahjukäsitlust, sest teisel juhul vajaks ka mikrokahju käsitlemist, kalleid sõltumatuid (välis-)eksperte jne.

          Kindlustusmatemaatika järgi vastab väiksemale omavastutusele suurem kindlustusmakse ja vastupidi – OV suurendamisega kindlustusmakse väheneb, kuid väiksemaks jääb ka abisaamise võimalikkus.
          Liiga väike OV suurendaks väljamakse tõenäosust ning ilmselt välistaks kindlustusseltsi kasumlikkuse isegi mõistlikult suurendatud kindlustusmakse korral ning pigem loobuks selts üldse sellisest ebaotstarbekast kahjumlikust kindlustamisest.
          Alla OV kahjujuhtumit reeglina seltsi poolt (lõpuni või omavastutusest eeldatavalt selgelt väiksema suuruse puhul üldse) ei menetleta ning kahju ei hüvitata ja OV ületava suurusega kahjusummast lahutab selts enne kliendile (kui kindlustusvõtjale) hüvitamist OV maha, v.a hüvitamisel õigustatud isikule (vt, omavastutuse kohaldamise korral hüvitab kindlustusandja õigustatud isikule kahju omavastutust rakendamata TOKVS § 12 lg 2 ja omavastutuse tagasinõudeõigus TOKVS § 22 lg 1).
          Kuigi ka väiksemate kahjude korral tuleb kliendi poolt seltsile viivitamatult kahjuteade esitada (juba olulisest kahjust või sündmusest mõistlikult teavitamise mõttes) või edastadades seltsile õigustatud isiku nõude viivitamata, sest esialgse kahjuteate väike nõue saab täpsustamise korral või aja kestes suureneda.

          Oluline riskiinfo
          Kindlustusvõtja peab lepingu sõlmimisel teatama kindlustusandjale olulistest asjaoludest (VÕS § 440) – olulise riskiteabe, mh esitama terviklik kahjuajalugu ning teavitama võimalikust asjaolust, millest tulenevalt saab tekkida kahjunõue; samuti (viivitamata) kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest (VÕS § 443) või ennetavalt selle kaalumisest ning planeerimisest, et seltsilt selleks eelnevalt luba taotleda (VÕS § 444) ja on teadlik kindlustusjuhtumist teatamata jätmise tagajärgedest (VÕS § 449).

          Täiendav riskiteave
          kindlustustariifi vähendada saab aidata täiendava riskiteabe asjakohane esitamine, sest baastariifid on suuremad, kui täpsustatud kindlustusobjekti puhul, v.a juhul kui selgub kindlustusriski suurendav oluline asjaolu, millest seltsi nagunii teavitama peab.
          Seltsil on õigus küsida kliendilt täiendavaid andmeid, enne siduva kindlustuspakkumuse (või esialgse mittesiduva kindlustuspakkumise) esitamist; sh käive finants- ehk majandusaastas; võimalike alltöövõtjate osakaal käibe suurusest; patsientide ning voodikohtade arv; kvaliteedijuhtimise tase; arstide, meedikute ehk meditsiinitöötajate eriala, pädevus ehk kvalifikatsioon, staaž; patsientide, st haigete jm ravialuste võimalikku riskirühma kuulumine, nt vangide ravi; jne.

          Ravimitootja või -vahendaja
          Meditsiinivaldkonnas tegutseva kliendi (kui kindlustusvõtja) rolli tuvastamist ja tähelepanu vajab, lisaks tema tegevusalades töökorralduse kirjeldusele ka patsientide jaoks ravimite, vaktsiinide, aparatuuri jm raviks vajaliku hankimise aspekt.
          Nt tavapäraselt enamasti haigla, kliinik, polikliinik, ambulatoorium, sanatoorium vm raviasutus ehk ravila ei tooda Eestis ning ei vea sisse vaktsiine Eestis turustamiseks ja kasutamiseks, ega ole turustaja ravimiseaduse vaktsiinikahjude hüvitamise peatüki tähenduses.
          Vastasel juhul on vajalik kliendi poolt enne kindlustuslepingu sõlmimist sellest seltsi teavitada või koheselt ülalnimetatud vm olulise riskiasjaolu tekkimise või suurenemise korral.
          Vt ravimiseadus (lüh – RavS) sh RavS ptk 51 § 9914 lg 3:
          (3) Turustaja käesoleva peatüki tähenduses on hulgimüügi või ravimite tootmise tegevusloa omaja või muu isik, kes toodab Eestis või veab sisse vaktsiine Eestis turustamiseks ja kasutamiseks.
          [RT I, 29.04.2022, 1 – jõust. 01.05.2022]

          Realistlik kindlustuseesmärk
          MEDE aitab klientide riske maandada ja töötab kindlustusmaaklerilt oodatava piisava vajaliku hoolsusega.
          Lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt on kindlustusandjal õigus põhjust nimetamata keelduda kindlustuslepingu sõlmimisest (v.a VÕS § 520 alusel kohustusliku vastutuskindlustuse lepingu sõlmimise korral).
          MEDE ei vastuta ega ole õigustatud vastutama, juhul kui mitte ükski kindlustusandja ei ole nõus kliendile pakkumust esitama või kindlustuslepingut sõlmima ning MEDE ei saa seda olukorda muuta – nt kliendi varasemat kahjuajalugu; st et tulenevalt kliendi olulises mahus varem toimunud kahjuajaloost või muust sellesarnasest põhjusest ei ole see mõistlikke pingutusi tehes ja kindlustusmaaklerilt oodatavat hoolsust rakendades võimalik (vastavalt KindlTS § 192 lg 2 p 5).

          Ajavaru
          MEDE soovitab enne plaanitavat või kohustuslikku kindlustuskaitse algust kliendil endale jt osapooltele jätta kohustusliku patsiendikindlustuse asjaajamiseks mõistliku suurusega (kokku vähemalt nt kahekuine) vajalik piisav ajavaru, sest vastasel juhul ei ole tähtaegsus piisavalt tagatud – eriti juhul kui seltsil on kliendile ennetavalt täpsustavaid lisaküsimusi.
          Kindlustus on määratletav aja ja rahaga (kindlustusobjekti taastamisväärtus) ning eeldab asjaosalistelt muresid ennetavat täpsust – sellepärast suhelgem palun aegsasti või vähemalt tähtaegselt.
          Teoreetiliselt on kindlustuskaitse sõlmitav ka tagasiulatuvalt, v.a juba toimunud kahjujuhtumite osas, kuid see saaks raviasutusele tekitada kahju ning olulisi (kindlustus-)õiguslikke muresid, mh tegevusloa või tegevuslubade kehtivuse osas.
          Kindlustustariifi ning sellele vastavat -makset (ehk -preemiat) aitab mh vähendada, juhul kui anda seltsidele võimaluse korral ennetavalt aega (osapooltele sobivuse korral) võimalikeks täiendavateks kooskõlastusteks oma Kesk-Euroopa edasikindlustajatega, sest süvenemata baastariif on enamasti palju suurem, v.a juhul kui selgub ulatuslik kahjuajalugu vm oluline riskiasjaolu.

          Kliendilubadus
          Kliendi huvides kehtib MEDE-s järgnev üldpõhimõte, kliendilubaduse sisu ja eeldus aastatepikkuseks koostööks. MEDE eesmärk on saavutada kliendile (kui kindlustusvõtjale) äratuntavalt vajalik, kliendiga üheskoos kaalutletud, piisavalt paraja (optimaalse) ulatusega terviklik kindlustuskaitse (-kate), vähima (minimaalse) kindlustusmakse eest.

          Infot on palju
          MEDE tänab Teid (ette) käesolevasse kindlustusteemasse asjakohase piisava süvenemise ning vajaliku kaastöö eest, sest et tutvumist vajavat teavet on asjaosaliste jaoks omajagu ilmselt juba seadusjärgses vähimas mahus.

          Alajaotus 2 | 4

          Viited:

          Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (lüh TOKVS ehk nn patsiendikindlustuse seadus), vt:
          https://www.riigiteataja.ee/akt/TOKVS

          Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus – vastu võetud 04.06.2024

          Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (lühend – TTKS)

          Ravimiseadus (lüh – RavS), sh peatükk: vaktsiinikahjude hüvitamine (sh RavS ptk 51 § 9914 lg 3 – turustaja käesoleva peatüki tähenduses)

          Võlaõigusseadus (lüh VÕS)

          Kindlustustegevuse seadus (lüh KindlTS)

          Terviseamet –> patsiendikindlustus –> patsiendiohutusjuhtumite andmekogu POHAK –> vt tegevuslubade otsing [tegevusload]

          Sotsiaalministeeriumi veebilehel, vt n-ö patsiendikindlustus

          Vt ka mõisteid raviasutus ehk ravila (vananenud kirjanduses: raviasutis) ja patsienditestament

          Alajaotus 3 | 4

          MEDE poolt on allpool esitatud õiguslikult mittesiduvad väljavõtted –
          lähtugem palun muudetud seaduse (avaldamismärge: RT I, 21.06.2024, 30) tekstist, vt e-lingist:
          https://www.riigiteataja.ee/akt/TOKVS

          Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus


          Vastu võetud 13.04.2022
          RT I, 29.04.2022, 1
          jõustumine 01.11.2024

          Muudetud järgmiste aktidega (näita)

          1. peatükk
            Üldsätted

            § 1. Seaduse reguleerimisala
            Käesoleva seadusega reguleeritakse tervishoiuteenuse osutaja tsiviilvastutuse kohustuslikku kindlustust ja tervishoiuteenuse osutamise käigus patsiendile või muule õigustatud isikule tekkinud kahju hüvitamist (edaspidi vastutuskindlustus) ning vastutuskindlustuse vaidluste lahendamise korda.

          § 2. Seaduse kohaldamisala
          (1) Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti Vabariigis tervishoiuteenuse osutamise käigus, sealhulgas meditsiinilise kaugkonsultatsiooni osutamise käigus, tekkinud kahju hüvitamisele kindlustusandja poolt, kui tervishoiuteenuse osutamise tagajärjel on patsiendil tekkinud kehavigastus või tervisekahjustus või patsient sureb.

          (2) Vastutuskindlustusele kohaldatakse võlaõigusseaduse asjakohaseid sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

          § 3. Sätete kohustuslikkus
          Tervishoiuteenuse osutaja, patsiendi või muu õigustatud isiku kahjuks käesolevast seadusest või võlaõigusseadusest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud juhul, kui kõrvalekaldumine on seaduses lubatud.

          § 4. Kindlustuskohustus
          (1) Tervishoiuteenust osutav füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidiline isik, kellele on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel antud tegevusluba, on kohustatud tervishoiuteenuse osutamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks sõlmima vastutuskindlustuslepingu.

          (2) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud tagama, et tegevusloa kehtivuse ja tervishoiuteenuse osutamise ajal oleks igal ajahetkel tema tegevus kaetud vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustuskaitsega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

          (3) Kindlustusandja on kohustatud vastavalt võlaõigusseaduse §-le 520 sõlmima vastutuskindlustuslepingu või muutma olemasolevat vastutuskindlustuslepingut tervishoiuteenuse osutajaga, kellel on kehtiv tegevusluba, kes taotleb Terviseametilt tegevusloa muutmist või uue tegevusloa väljastamist või kelle majandustegevuse peatamine lõpeb.
          [RT I, 21.06.2024, 2 – jõust. 01.07.2024]

          (4) Terviseamet on kohustatud kontrollima tervishoiuteenuse osutajate kindlustuskohustuse täitmist.

          § 5. Kindlustuskohustuse täitmise kohta andmete esitamine ja avaldamine
          (1) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud esitama Terviseametile teabe vastutuskindlustuslepingu sõlmimise või selle pikendamise kohta ning kindlustusandja, kindlustuskaitse perioodi ja kindlustussumma kohta. Andmete esitamise kohustus loetakse täidetuks, kui tervishoiuteenuse osutaja asemel esitab need kindlustusandja või tema volitatud isik.

          (2) Tervishoiuteenuse osutaja kindlustuskohustuse täitmise tõendamiseks esitab kindlustusandja või tema volitatud isik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu Terviseameti peetavasse tervishoiukorralduse infosüsteemi.
          [RT I, 21.06.2024, 2 – jõust. 01.07.2024]

          (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed avaldatakse koos muude tegevusloa andmetega Terviseameti kodulehel.

          (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave koos nõude esitamise juhendiga peab olema avaldatud nii tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas nähtaval kohal kui ka tema veebilehel selle olemasolu korral, et patsiendil oleks võimalik enne tervishoiuteenuse saamist teabega tutvuda.

          (5) Kindlustusandja on kohustatud Terviseametile esitama aruande sõlmitud vastutuskindlustuslepingute, kahjunõuete ja kindlustusjuhtumite kohta.

          (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud aruande andmete loetelu, aruannete esitamise korra ning andmetele juurdepääsu võimaldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

          (7) Kindlustusandjale tagatakse juurdepääs käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud aruannetele kindlustusmakse määra arvutamiseks ja kindlustusriski hindamiseks.

          (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed avaldab Terviseamet veebilehel koondatult ja viisil, mis ei võimalda tuvastada konkreetset tervishoiuteenuse osutajat või kindlustusandjat.

          § 6. Vastutuskindlustusleping
          (1) Vastutuskindlustuslepingut on õigus sõlmida kindlustusandjal, kellel on õigus kindlustada Eestis asuvat kindlustusriski. Kui välisriigi kindlustusandja tegutseb Eestis, siis peab ta määrama kontaktisiku, kelle poole on tervishoiuteenuse osutajal ja õigustatud isikul võimalik pöörduda eesti keeles ja Eestis asuvas kontaktpunktis.

          (2) Vastutuskindlustuslepingust tulenev kindlustuskaitse peab hõlmama kõiki tervishoiuteenuseid, mille osutamiseks on tervishoiuteenuse osutajale antud tegevusluba tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Tegevusloa muutmisel, tegevusloa peatamise lõppemisel või uue tegevusloa väljastamisel tuleb esitada kindlustusandjale tahteavaldus uue lepingu sõlmimiseks või olemasoleva lepingu muutmiseks.

          (3) Vastutuskindlustuslepingu võib sõlmida kuni üheks aastaks. Pooled võivad lepingus ette näha, et vastutuskindlustusleping pikeneb tähtaja lõppedes automaatselt lepingus märgitud tähtajaks.

          (4) Vastutuskindlustusleping lõpeb tegevusloa kehtetuks tunnistamise, kehtetuks muutumise ja peatamise korral. Kui kindlustusleping hõlmab mitut tegevusluba või tegevusluba lõpeb osaliselt, jääb kindlustusleping muus osas kehtima.

          (5) Tervishoiuteenuse osutajal ei ole lubatud sõlmida mitut kattuva kindlustusperioodiga lepingut. Kui on sõlmitud mitu kattuva kindlustusperioodiga lepingut, on hiljem sõlmitud leping tühine ulatuses, milles see kattub varem sõlmitud lepinguga.

          § 7. Poliis
          (1) Kindlustusandja väljastab tervishoiuteenuse osutajale poliisi vastavalt võlaõigusseaduse § 434 lõikes 1 sätestatule.

          (2) Lisaks võlaõigusseaduse § 434 lõikes 2 sätestatule tuleb poliisil märkida kõik tegevusload, millega seotud tegevus on vastutuskindlustusega kaetud.

          § 8. Kindlustatud isik
          Kindlustatud isik on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel kehtivat tegevusluba omav tervishoiuteenuse osutaja.

          § 9. Õigustatud isik
          Õigustatud isik on patsient, ülalpeetav, pärija või muu isik, kellel on õigus nõuda kindlustusandjalt kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

          § 10. Kindlustusjuhtum
          (1) Kindlustusjuhtum on tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumine, kui:
          1) tervishoiuteenuse osutamisega on põhjustatud patsiendi kehavigastus, tervisekahjustus või surm;
          2) tervishoiuteenuse osutaja vastutab tekkinud kahju eest võlaõigusseaduse alusel ja
          3) kahju on tekkinud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolu tagajärjel.

          (2) Käesoleva seaduse alusel hüvitatakse kahju, mis on tekkinud järgmise asjaolu tagajärjel:
          1) diagnoosimise, ravi või muu samalaadse toimingu tegemine või selle tegemata jätmine, eeldusel et tervishoiuteenuse osutamisel tavaliselt oodatava hoolsusega arstiteaduse üldisel tasemel oleks kahju tõenäoliselt välditud;
          2) diagnoosimise, ravi või muu samalaadse toimingu käigus saadud nakkus, eeldusel et tervishoiuteenuse osutamisel tavaliselt oodatava hoolsusega arstiteaduse üldisel tasemel oleks kahju tõenäoliselt välditud;
          3) tervishoiuteenuse osutaja poolt patsiendi transportimisel tekkinud vigastus või kahjustus;
          4) diagnoosimise, ravi või muu samalaadse toimingu käigus kasutatud seadme rike, mille eest tervishoiuteenuse osutaja vastutab võlaõigusseaduse § 770 lõike 2 alusel;
          5) tervishoiuteenuse osutamise käigus tervishoiuteenuse osutaja poolt patsiendile manustatud vale ravim, ravimiannus või tervishoiuteenuse osutaja tegevusest või tegevusetusest kõlbmatuks muutunud ravim või ravimi muu väär kasutamine;
          6) tervishoiuteenuse osutaja dokumenteerimiskohustuse rikkumine;
          7) tervishoiuteenuse osutaja korraldusliku kohustuse rikkumine sellise tervishoiuteenuse osutamisel, mis on otseselt seotud diagnoosimise, ravi või muu samalaadse toimingu tegemise või tegemata jätmisega.

          § 11. Kindlustussumma
          (1) Kindlustussumma on õigustatud isiku kohta 100 000 eurot ja kindlustusjuhtumi kohta 300 000 eurot. Kindlustussumma vastutuskindlustuslepingu järgse aastase kindlustusperioodi kohta on 3 000 000 eurot. Käesoleva lõike teises lauses sätestatud kindlustussummat vähendatakse pärast iga kindlustusjuhtumi toimumist ning kindlustusandja vastutab hilisema kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju eest üksnes varasema kahju hüvitamisest ülejääva kindlustussumma osa ulatuses.

          (2) Mittevaralise kahju kindlustussumma on õigustatud isiku kohta 30 000 eurot ja kindlustusjuhtumi kohta 100 000 eurot. Patsiendi tervise kahjustamise ja kehavigastuse tekitamise korral rakendatavad kindlustussummad on sätestatud käesoleva seaduse § 19 lõikes 3. Mittevaralise kahju hüvitis loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kindlustussumma hulka.

          (3) Kui kahjunõuete kogusumma ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud kindlustussumma, jagatakse hüvitis õigustatud isikute vahel proportsionaalselt iga õigustatud isiku kahju suuruse järgi. Väljamakstud hüvitisi õigustatud isikult tagasi nõuda ei saa.

          ….

          1. peatükk
            Rakendussätted

            § 27. Üleminekusätted

            (1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa alusel tegutsevatel tervishoiuteenuse osutajatel on kohustus sõlmida vastutuskindlustusleping 30 kalendripäeva jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest.

            (2) Kui tervishoiuteenuse osutaja on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul sõlminud vastutuskindlustuslepingu, siis jätkab ta tegevust senise tegevusloa alusel ning tegevusloale kõrvaltingimuse lisamine ei too kaasa tegevusloa muutmist.

            (3) Käesoleva seaduse alusel hüvitatakse kahju seoses kindlustusjuhtumiga, mis on toimunud pärast käesoleva seaduse jõustumist, ning arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud üleminekuperioodi.

          ….

          § 36. Seaduse jõustumine
          (1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. novembril.
          [RT I, 21.06.2024, 2 – jõust. 01.07.2024]

          (2) Käesoleva seaduse § 32 jõustub üldises korras.

          (3) Käesoleva seaduse §-d 28 ja 33 jõustuvad 2022. aasta 1. mail.

          Alajaotus 4 | 4

          MEDE poolt al R.07.06.2024 avaldatud teavitus
          TOKVS muutumisest T.04.06.2024

          Seadusemuudatus – edasilükkumine

          ERR-i poolt R.07.06.2024 avaldatud uudis – Riigikogu kinnitas seadusemuudatuse (T.04.06.2024 on vastu võetud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus), sh alltoodud muudatuse.

          Raviasutuse meditsiinierialase kohustusliku vastutuskindlustuskaitse algus

          Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse (lüh TOKVS ehk nn patsiendikindlustuse seaduse) jõustumine lükkus algselt 01. juulilt 2024 edasi 1. nov-le 2024, mh nihkus ka 30 kal-p-ne kindlustuslepingu sõlmimiskohustus uuele tähtajale.
          TOKVS § 27 lg 1 – üleminekusätete alusel on raviasutusel kohustus sõlmida vastutuskindlustusleping 30 kalendripäeva jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest.

          TOKVS § 27 lg 1 (üleminekusätted) kirjeldab vastutuskindlustuslepingu sõlmimise aega pärast seaduse jõustumist, mitte kindlustuskaitse kehtivuse või kindlustusperioodi algust ehk alates (lüh al) ning seadus ei sätesta viimast konkreetselt äranimetatud kuupäeva, mis seaduse tõlgendamist lihtsustaks.
          Kindlustuskaitset saab teatavasti sõlmida ette, st al tulevikus algavast kuupäevast, kui ka seltsiga eelnevalt kokkulepitud erisusena al möödunud kuupäevast, v.a juba toimunud kahjujuhtumite osas, kuid see saaks raviasutusele tekitada kahju ning olulisi (kindlustus-)õiguslikke muresid, mh tegevusloa või tegevuslubade kehtivuse osas.

          Mõistlik on sõlmida kindlustuskaitse TOKVS § 27 lg 1 (üleminekusätete) alusel alates päevast, mida kõik osapooled (mh mitte-juristid) seadusjärgseks tõlgendaksid – tõenäoliselt on selline viimane kuupäev kindlustuskaitse alguseks (hiljemalt) al L.30.11.2024 nagu on valinud ka mitmed suurimad Eesti raviasutused, nt haiglad.
          Sest tõenäoliselt saab kohustusliku vastutuskindlustuse umbes ~1 kuu hilisem kehtivuse algus olla ennekõike valitud abinõuna suurema raviasutuse kulude optimeerimiseks ja samuti saaks see eriti olla põhjendatud juhul, kui juba nagu-nii on (seni esialgu veel) olemas samaaegne kehtiv meditsiini-erialase vabatahtliku vastutuskindlustuse kaitse, mis on kehtinud tihtipeale läbi aastate. Kuigi peab arvestama, et raviasutuste vabatahtliku vastutuskindlustuse kindlustussummad on Eestis enamasti olnud oluliselt väiksemad, võrreldes TOKVS § 11-s sätestatud kohustuslike kindlustussummadega.

          Tähtaegade arvutamine (tähtaeg ja tähtpäev):
          vt tsiviilseadustiku üldosa seadus – lüh TsÜS; tähtaja algus ja lõpp – TsÜS § 135 ning tähtpäeva saabumine – TsÜS § 136, sh päevades arvutatava ajavahemikuga – TsÜS § 136 lg 6 ja kui ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale – TsÜS § 136 lg 8.

          Viited ülalnimetatud seadusemuudatusest on veebilehtedel:

          riigikogu.ee
          Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 401 SE

          lkf.ee
          Patsiendikindlustuse süsteem hakkab kehtima alates 1. novembrist

          sm.ee
          Juunis 2024. a võttis Riigikogu vastu seadusemuudatuse, et patsiendikindlustus hakkaks kehtima selle aasta novembrist

          riigiteataja.ee -s, tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus – 01.11.2024 jõustuva redaktsiooni e-link:
          https://www.riigiteataja.ee/akt/TOKVS

          Vt seaduse menetluskäik ja jõustumise aeg TOKVS § 36 lg 1 on muudetud –> TOKVS § 36 lg 1

          Peatükk: vaktsiinikahjude hüvitamine, sisaldub endiselt ravimiseaduses (lüh – RavS), sh (RavS ptk 51 § 9914 lg 3 – turustaja käesoleva peatüki tähenduses), sest ei jõustunud TOKVS tervikteksti redaktsioon (seadust muudeti enne selle jõustumist) koos mittejõustunud vaktsiinikahjude hüvitamise peatükiga (sh mittejõustunud TOKVS ptk 51 § 9914 lg 3), vt mittejõustunud algtekst-tervikteksti redaktsiooni:
          https://www.riigiteataja.ee/akt/129042022001

          Vt ka viiteid seadusele kodulehtedel lkf.ee ja sm.ee

          Intellektuaalvara – Mede Kindlustusmaakler OÜ (lühemalt MEDE) omandiks on usalduslikud dokumendid ja lahendused neis oleva teabesisuga vm intellektuaalomandi väärtused ning informatsioon. MEDE veebilehe www.mede.ee või selle alamlehtedega tutvudes nõustub isik, et eelnimetatud teavet, selle osasid või lisasid ei tohi ilma MEDE-ga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eelnevalt sõlmitud kokkuleppeta kopeerida, edastada kolmandale isikule või osapoolele ega anda avalikuks kasutamiseks, välja arvatud seaduses sätestatud juhul ja korras. Kontaktaadress on: info@mede.ee