Missugune on riskiteadlik ettevõte?
Riskiteadlikus ettevõttes on teadvustatud riskikorraldus. Vaid üks kolmandik riskidest on üldse kindlustatavad, st kahjukindlustusega kaetavad. Kindlustatav kahju lähtub ootamatust, ettenägematust ja kannatanu tahtele allumatust kahjujuhtumist. Vastutuskindlustuse ning õigusabikulude kindlustuse korral lisandub eeltoodule veel ka seadusest tuleneva süülisuse ja/või kokkuleppe rikkumise aspekt.
Riskikorraldus on tegevus, mille käigus analüüsitakse ettevõtte tegevuse põhiprotsessi ning kõrvalprotsesse. Alates juhtimisest: „kuidas ettevõttes otsused tekivad?“ Samuti füüsilistest teguritest, nagu kahjujuhtumid, kaubakadu, praagi tootmine jm. Kuni globaalsete riskideni, nt meile nüüdseks koroonaviiruse valguses hästi tuttavaks saanud ning varasemalt kaduvväikeseks peetud pandeemia risk.
Riskikorralduse hulka kuulub mh ka kindlustusaudit,
mis sisaldab esmaste ehk primaarsete ja nendest lähtuvate teiseste ehk sekundaarsete riskide analüüsi. Näiteks, Eesti ettevõtete kindlustuskaitses kasvab oluline teisene lisarisk: ärikatkestuskindlustus [business interruption insurance – also known as business income insurance]. See sisaldab mh ka ettevõtlustulu vähenemise ja saamata kasumi riski kindlustust. Näiteks realiseerus see majandustegevuse katkemise lisarisk ulatuslikeks kahjudeks Suessi kanalis laevatranspordi blokeerumisega käesoleva 2021. a märtsis. Kuid varemgi on Suessi kanalis sarnaseid kahjujuhtumeid olnud – nt blokeeris tanker Suessi kanali novembris 2004.a.
Kindlustus tundub sõlmides „kallis“, aga seltsilt abi saades „odav“.
Eestis on ärikatkestuse kindlustuskaitse sõlminud paraku vaid umbes iga kümnes ettevõte ning sedagi enamasti ainult olulisima esmase riski (tulerisk) juurde. Mujal, arenenumas Euroopas, on äriseisaku lisariski täiendava kindlustuskaitsega kaetud vähemalt kaheksa esmast olulist riski kümnest. Näiteks tootmisliinide ja -seadmete tehniliste riskide koguriskikindlustus, personalikindlustus ning uuem küberkindlustus.
Kuidas kindlustus üldse toimib?
Kahjukindlustus on riskiteadlike inimeste ühine nii-öelda vastastikuse abistamise kassa, milles on turustajad ning edasikindlustajad ehk nn rahapaja hoidjad. Turustajate poolt vahendatud kindlustuskokkulepetele tegeliku katte loomiseks ongi edasikindlustuse süsteem. Selles jagavad, hajutavad, katavad ja tagavad klientidelt üle võetud riske omavahel kindlustusturu osalised ehk tavakeeles kindlustajad. Nii tekibki poliisile kindlustuskaitse ehk -kate.
Kindlustus põhineb statistilisel matemaatikal.
Riskihindaja (underwriter) hindab riskid ja aktuaar (kindlustusmatemaatik) arvutab tõenäosuse, kui tihti kahju juhtuks ja missugune saaks olla võimalik kahju ulatus. Kindlustusmakset ehk -preemiat peab koguma umbes kaks korda rohkem, kui (tõenäoliseks) kahjuhüvitiste väljamakseteks ja/või kahjueelse olukorra taastamiseks kulub. Sest umbes poole kogutud maksetest tarvitab kahjukindlustussüsteem ise, selleks et toimida.
„Kuninga uued riided.“
Ka kindlustusmaailmas on mõnikord nn „kuninga uued riided” efekti. Kui muutunud olukorras eeldatakse aastatepikkuse, autoriteetseks peetud kindlustuslahenduse jätkuvat piisavust kindlustatavate riskide terviklikuks maandamiseks. Sellepärast ongi suurematel ettevõtetel väärtused hoiul nõnda-öelda eri korvides ja selleks korraga tavapäraselt ikka kaks-kolm kindlustuspartnerit, mitte ainult üks. Selliselt on riskid jagatud ja saavad veelgi paremini kirjeldatud. Samuti kaitstud, sest et konkureerivad kindlustajad vaatlevad ettevõtte riske erineva nurga alt.
Keda esindavad kindlustusmaaklerid?
Kindlustusandja (ehk -selts), -maakler ja -agent on kõik kindlustuse turustajad ning ka turuosalised.
Lihtsustatult: kindlustusmaakler esindab kliendi ja -agent seltsi huve. Kusjuures kindlustusmaakler on oma tegevuses sõltumatu, st maakler vahendab kliendile kindlustuslepinguid sõltumatu analüüsi alusel.
Läbi maakleri kindlustamine ei ole „kallim“.
Tariif ning sellele vastav kindlustusmakse suurus on enamasti sama, mis sõlmituna otse seltsiga või vahendaja: agendi või maakleri kaudu. Sest et kõik turustuskanalid on sarnase kuluga.
Kas Teie teate, kui suur on Teie tasutud kindlustusmakses sisalduv kindlustusmaakleri vahendustasu, st maakleritasu protsendimäär?
Kuidas osa kindlustuskaitset nii-öelda tasuta saada?
Riskiteadlik ettevõte esitab oma kaalukama kindlustushuvi seltsile või vahendajale (maaklerile või agendile) aegsasti. Vähemalt umbes kaks kuud enne kindlustustähtaega, nt enne uue kindlustusaasta algust. See võimaldab seltsil vajaduse korral edasikindlustajalt taotleda oluliselt väiksemat kindlustusmakse eritariifi. Seda märksa suurema ehk nn „kallima“ baastariifi asemele.
Kindlustusmakse saab olla täiendavalt väiksem ka turuosalise osalise loobumise võrra oma tasust või vahendustasust (nt maakleritasust). Selleks et soovitada ning võimaldada kliendile sobivaimat kindlustuskaitset soodsamalt.
Tegijal juhtub – soovime Teile head ja tarka kindlustamist!
Lauri Kallaste
Mede Kindlustusmaakler OÜ, mede.ee
Intellektuaalvara – Mede Kindlustusmaakler OÜ (lühemalt MEDE) omandiks on usalduslikud dokumendid ja lahendused neis oleva teabesisuga vm intellektuaalomandi väärtused ning informatsioon. MEDE veebilehe www.mede.ee või selle alamlehtedega tutvudes nõustub isik, et eelnimetatud teavet, selle osasid või lisasid ei tohi ilma MEDE-ga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eelnevalt sõlmitud kokkuleppeta kopeerida, edastada kolmandale isikule või osapoolele ega anda avalikuks kasutamiseks, välja arvatud seaduses sätestatud juhul ja korras. Kontaktaadress on: info@mede.ee